Reis ajamasinaga: millised näeksid välja populaarsed autod, kui need oleksid loodud eelmisel sajandil
Reedel avataval suurel Motoshow’l ja sellele uue nädala alguses järgneval tagasihoidlikumal Pariisi autonäitusel – või oli see vastupidi – õnnistatakse meid järjekordse seljatäie uudismudelitega, et nuumata nägemismeeli ja korraldada tengelpungades suuremat sorti tühjenduskuur, mis tõhusam kui tolmuimejate poolt pakutu. Ent kas olete kunagi mõelnud, milline võinuks Porsche Cayenne välja näha siis, kui selle esikversioon oleks välja tulnud samaaegselt tänaseks omaette ikooniks muutunud mudeliga Porsche 911?
Ei ole? Hästi – toome teieni 11 pilti, mille autor on Hollandi kunstnik Ruben Ooms ning mis viivad mitmed tuntud mudelid ajamasinaga minevikku näitamaks, millised võinuksid need välja näha siis, kui nad oleksid sündinud eelmisel sajandil. Mõned masinad mõjuvad eriti pentsikult, tuletades meelde ületarbimise mõttetust, teised aga stiilsemad kui vastava mudeliseeria esiklapsed. Leidke need üles ja võtke seda lugu kui maitsemeele häälestamist enne järgmisel nädalal vallanduvat uudiste tulva.
1936. aasta Tesla Model C ehk esimene Tesla Model S
Elektriautod mõõtsid New Yorgi tänavaid sajand enne seda, kui Elon Musk neil esimese Tesla Roadsteri roolis mõned kiiremad ringid tegi, 1900. aastal oli neid seal enamgi kui ottomootoriga võistlejaid. Isegi Henry Fordi naine Clara ostis enesele Ford T asemel Detroit Electricu sõiduki, mille sõiduulatus oli ühe laadimisega umbes 128 kilomeetrit (kiirusel 32 km/h). Mis oleks aga juhtunud siis, kui naftatööstusesse tehtud investeeringud oleks suunatud elektri tootmise ja salvestusmeetodite tõhustamisse ja kui seda kõike oleks tehtud geniaalse Nikola Tesla eestvedamisel? Isegi enne teist maailmasõda olnuks ottomootoriga autod veel vähemasti suurlinnades alistatavad.
1955. aasta Mercedes-Benz 119 ehk esimene A-klass
Viiekümnendate keskel sõitsid Saksamaad üles ehitavad mehed ja naised kas ühistranspordi, jalg- või mootorratastega, sest keskklass suutis siis soetada vaid tsiklimootoritega varustatud mikroautosid, mille autoks nimetamine nõudis omajagu fantaasiat. Mercedes-Benz tootis siis autosid vaid sinivereliste tarvis ja oma esimese „rahvaauto“ – 1997. aastal esitletud A-klassiga – tuldi välja alles neli aastakümmet hiljem. A-klass sai esmalt kuulsaks sellega, et ei soostunud nn põdrapõike-nimelises sõidukatses püsti püsima, ent toonane asjade käik olnuks kindlasti teistsugune, kui Mercedes oleks alustanud enese rahvaauto tootearendusega juba viiekümnendate keskpaigas.
1955. aasta Peugeot 103 ehk Peugeot 1007
Praegu on Peugeot justkui Prantsusmaa Mercedes, olles ülejäänud Prantsuse kaubamärkidest etteaimatavam ja konservatiivsem, ent aeg-ajalt lubavad ka nemad enesele kulukaid eksperimente, nagu näiteks läbikukkumine mudeliga 1007. Ideena oli see hea, ent praktikas muutsid kaks suurt lükandust auto raskeks ja kalliks ning tagatipuks unustati see ka varustada säärase mootoriga, mis võimaldanuks närvilises linnaliikluses ülejäänutega samas tempos püsida. Asi olnuks parem, kui Peugeot oleks sarnaste linnautode loomisega varem algust teinud, sest Pariisi liiklus oli ülekoormatud juba eelmise sajandi keskpaigas. Stiili osas võinuksid aga 1007 eelkäijas kohtuda nii 1955. aastal esitletud futuristlik Peugeot 403 kui ka vanamoodsa ilmega Peugeot 203, mis siis ikka veel tootmises püsis.
