Uskuge või mitte, aga teadlased avastavad ikka veel üha uusi tüvirakkude vorme. Kõige värskem avastus võib põhjalikult muuta seda, kuidas arstid hakkavad tulevikus ravima mitmesuguseid tavalisi vigastusi.

USA-s Californias tegutseva Stanfordi ülikooli teadlaste juhtimisel läbi viidud uurimuse raames tuvastati inimese luu-tüvirakud, mis aitasid töörühmal koostada luude ja kõhrede taastamises osalevate rakkude „sugupuu“.

Tüvirakke saab eraldada olemasolevatest luudest või toota spetsiaalsetest rasvkoe-rakkudest ja nende toimimine on nii suurel määral prognoositav (s.t, need toodavad alati luukude), et arstid ei pea nende ravis kasutamisel ülemäära muretsema soovimatute tagajärgede pärast.

Murranguline saavutus ei tulnud kätte pingutusteta. Inimese luu-tüvirakkude täpseks tuvastamiseks ei saanud teadlased kasutada samu võtteid, mida olid rakendanud näriliste sarnaste rakkude eraldamiseks.

Kõigepealt tuli hiirte geeniekspressiooni-profiile kõrvutada inimeste luude kasvavates otstes leiduvate mitmete inimraku-tüüpide profiilidega. See juhatas rakkude juurde, mis sisaldasid hiirte luu-tüvirakkudega samu valkusid, aidates leida vastavaid geneetilisi markereid inimrakkudes.

Uurimuse tulemused peaksid aitama paremini mõista inimese luude funktsioneerimist, kuid Stanfordi ülikooli esindajad märkisid, et teadusasutus on eelkõige huvitatud meditsiinilistest rakendustest nagu murdunud luude kiirem parandamine, kõhrkoe remontimine või isegi uute luude kasvatamine taastava kirurgia protseduuride tarbeks.

Pole välistatud, et avastus võimaldab oluliselt leevendada haiguseid nagu artriit ja osteoporoos, kuna see võimaldaks vastavalt vajadusele kahjustamata luid ja kõhri juurde kasvatada.

Praktiliste rakenduste arendamine on siiski alles lapsekingades ja võimalikud meditsiinilised sekkumised ei muutu kättesaadavaks enne kui alles mitme aasta pärast.

Sellest hoolimata võime loota, et tulevikus ei pea me tõsiste luumurdude või vananemise kahjulike mõjude pärast luustikule enam nii palju muretsema.