Külm-higi otsa ees pärlendamas püüdis Joachim ühtaegu nii vatsas paisuvat tormi vaigistada kui ka masinat kitsas riiulivahes ümber pöörata ningõhkõrnalepuudutusele järgnev oli etteaimatav ja vältimatu. Kõrge riiul lõi esmalt vabisema ja varises siis kõrval olevaid kaasa tõmmates maha, täpselt sinna, kus seisis terve rivi kliendile üle andmist ootavaid BMW noobelmaastureid X5, vajutades autode tagaosad lapikuks kui lutsukivi…

Kätt südamele pannes pole ma 100% kindel eelneva tõepärasuses, ent fakt on see, et kümme aastat tagasi tõi BMW turule „kupeelaadse kujustusega“ maasturi X6, mille peale röögatasid üllatustesõltlastest tarbijad „VAU“ ja ühtäkki joosti tormi linnamaasturitele, mille välimus meenutas irvhammaste väitel üle katuse tagaosa rullunud „iks-viit“. Tänaseks on see ületarbimist iseloomustav edulugu sünnitanud omaette luksuslike „disainmaasturite“ turusegmendi, sest lisaks teise põlvkonna BMW X6-le on meil olemas veel selle väikevend X4, Mercedes-Benz GLE Coupé ning Range Rover Velar (viimase tagaosa küll pääses imekombel lapikuks vajutamisest). Oma laugsaba on varsti turule toomas isegi Škoda, klassi uueks ikooniks on Lamborghini (!) logoga Urus ning sestap pole tarvis imestada, et ka Audi üritab end SUURE lusikaga rammusa leeme ligi nihverdada…

Q8 nimeline „lusikas“

Q8 korral tuleb esmalt unustada Saksa autotootjate loogika, mille kohaselt iseloomustab suurem mudeliindeks toekamat isendit, sest Q7-põhjale ehitatav Q8 on „tükidoonorist“ lühem ja madalam. Kuigi vahe pole suur – vastavalt 66 ja 38 mm – annab see uustulnukale teistlaadi hoiaku, mis rõõmustab silma ning on tunduvalt „isasema“ ilmega. Ühelgi teisel praegu tootmises oleval Audil pole nii jõulise ilmega esiosa, millega mängivad kaasa algmaterjalist 27 mm laiem kere, rõhutatud tiivakaared ja aknaraamideta uksed. Ja ehkki Q8 katuse tagaosa on samuti langeva joonega, pole selle „kukkumine“ nii drastiline, kui suuremal jaol konkurentidel. Q8 ostjal ei tule edevama välimuse nimel teha suuri järeleandmisi ei tagaistujate pearuumis ega pakiruumi mahus, sest kuigi viimase vahe on „baasmudeliga“ pea 300 liitrit – 605-1755 liitritvsviiekohalise Q7-e 890-2075 liitrit – jagub kompsudele piisavalt ruumi ka uustulnukas.

Mootorivalikus on hetkel üks jõuallikas, täpsemalt kolmeliitrine turbodiisel, mille mudeliindeks on mootori võimsusest lähtudes Q8 50 TDI. Selline „õliküttel“ V6 arendab kuni 210 kW/286 hj ning suurim pöördemoment 600 Nm saavutatakse vahemikus 2250-3250 p/min. Kõik autod varustatakse kaheksakäigulise automaatkäigukastiga ja ideaalis saavutab tühjalt 2145 kg kaaluv Q8 kiiruse 100 km/h 6,3 sekundiga. Keskmiseks kütusekuluks lubab tootja 19-tolliste rehvide korral 6,6 l/100 km (linnas 7,0 ja maanteel 6,4 liitrit) ja suurimate, ehk 22-tolliste rehvidega võite neile arvudele 0,2-0,3 liitrit juurde liita. Meie kätte sattunud proovisõiduk oli varustatud just selliste jalavarjudega (285/40 R22), ent hoolimata sellest oli maanteel kiirushoidikuga sõites keskmine kütusekulu lubatust isegi väiksem (6,2 l/100 km), linnas kujunes selleks aga 8,8-9,2 l/100 km.

Uus Audi Q8

Tulvil tehnoloogiat

Sarnaselt A8-le pakutakse ka Q-perekonna nooblimat liiget „pehme hübriidina“, millel 48-voldine elektrisüsteem ja starteri asemel mootorgeneraator (BAS), mis „suhtleb“ väntvõlliga laia rihma abil. BAS võimaldab koormuse puudumisel mootori kütuse säästmiseks seisata, et see vajadusel välkkiirelt taas käivitada, samuti aeglustamise kõrvalproduktina muundada auto kineetilist energiat elektrienergiaks, mis salvestatakse kahte pakiruumi põhja all asuvasse akusse. Akudest võetav energia aitab lisaks kiiretele käivitamistele siluda ka turbokompressorite viivitusi, mis tähendab, et BAS võib toetada põhimootorit suurte koormuste korral, nagu näiteks kiirendamisel. Audi sõnul säästetakse nii umbes 0,7 liitrit kütust 100 km kohta. Süsteem hakkab tööle kiirusel üle 22 km/h ja sisepõlemismootor seisatakse ühe „seansi“ jooksul kuni neljakümneks sekundiks.