Statistikaamet: Eesti on Euroopa Liidu üks autostunumaid riike
Maanteeameti andmetel oli Eestis 2018. aasta juuli lõpu seisuga arvel 740 100 sõiduautot, seega iga teise Eesti elaniku kohta on arvel üks auto, kirjutab Statistikaameti blogi. Autosid on hetkel liikluses rohkem kui kunagi varem Eesti ajaloo jooksul - iga 1000 inimese kohta on Eestis 534 autot.
Lisaks sellele võib 22. septembril toimuva autovaba päeva eel tõdeda, et Eesti on üks kõige autostunumaid riike Euroopas. 2016. aasta edetabeli tipus asus EL-i liikmesriikidest Luksemburg (662 autot 1000 in. kohta), kõige vähem autosid leiab vuramas Rumeenia tänavatelt (261 autot 1000 in. kohta), Eesti on Euroopa riikide lõikes üheksandal kohal.
Maailma tõelised tipud on San Marino (1263 autot 1000 in. kohta) ja USA (910 autot 1000 in. kohta). Kõige vähem on autosid São Tomé ja Príncipel ning Togos - mõlemas riigis on 1000 inimese kohta vaid kaks autot.
Blogipostitus toob välja, et naabritega võrdluses jäime siiski alla Soomele, kus oli 2017. aastal 621 sõiduautot 1000 elaniku kohta, kuid Lätile (351 autot elaniku kohta), tegime tuule alla. Üllataval kombel oli pingerida sarnane ka pea sada aastat tagasi, 1925. aastal oli Soomes iga sõiduauto kohta 435 elanikku, Eestis 2493 ning Lätis 4100. Kuigi toona võis sõiduautosid tänavatel üsna harva kohata, kasvas nende arv aja jooksul märkimisväärselt – 1930. aastal oli Eestis sõiduautosid 3,5, Soomes 3 ja Lätis 3,7 korda rohkem kui viis aastat varem.
Kõige kiiremini on viimase paarikümne aasta jooksul autode hulk kasvanud Kesk- ja Ida-Euroopas, kus "stardipositsioon" oli madalam. Nii ongi mitmete sealsete riikide autode hulk elanikega võrreldes 20 aasta jooksul vähemalt kahekordistunud.
Auto kui rikkuse näitaja?
Auto omamist ning selle konkreetseid näitajaid peetakse tihti rikkuse indikaatoriks. Seda peegeldab teatud määral ka trend, et kõrgem SKP tähendab, et piirkonnas on inimese kohta rohkem autosid. Kuigi mõni inimene ei soovigi autot omada, on Statistikaameti hinnangul Eestis probleem inimestega, kes ei saa endale autot lubada. 2017. aastal oli selline iga kümnes eestimaalane, mis protsentuaalselt on kõrgem kui Euroopa keskmine (7%).
"Piirkondade jõukuse ning sõiduautode leviku vahel on positiivne seos, mis tuleb välja pigem madalama SKP tasemega piirkondade puhul ning jõukamate hulgas nõrgeneb. Kõik ei vaja ega soovigi autot, isegi kui rahaline olukord seda võimaldab," kirjutatakse blogis.
Töökoht järjest kaugemal, aga autosid järjest vähem
Nende inimeste hulk, kes ei kasuta igapäevaseks liikumiseks autot, on aja jooksul jäänud vähemaks. Statistikaameti andmetel kasutas 2017. aastal tööle minekuks autot iga teine tööl käija, 20 aastat varem iga neljas. Alternatiivsete liikumisviiside (jalgsi, jalgrattaga, mopeedi, mootorratta või ühistranspordiga) tööle minejate osatähtsus on aga järk-järgult kahanenud.
Samas tuleb tõdeda, et inimesed elavad töökohast üha kaugemal. Kui 1998. aastal oli keskmine töökoha kaugus elukohast 7,3 kilomeetrit, siis 2017. aastal juba 11 kilomeetrit. Jalgsi tööle minejate puhul oli töökoha keskmine kaugus elukohast alla kahe kilomeetri, autoga tööle liikujatel aga ligikaudu kümme korda pikem.
