Rooma keiser oli maailma tähtsaim amet, raske oli ainult elus püsida
Kui keiser troonile istus, muutus ta otsekohe konkurentide ja kadestajate sihtmärgiks. Mõrtsukad leidsid alati oma mooduse, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Rooma noor keiser Commodus oli hiilgavas meeleolus. Kapriisne valitseja oli selle 182. aasta kuuma kevadõhtu veetnud impeeriumi suurimas amfiteatris Colosseumis. Miski ei lõbustanud keisrit rohkem kui vaatamine, kuidas gladiaatorid ja metsloomad üksteisele kallale tormavad. Nüüd aga oli aeg koju minna.
Täpselt siis, kui Commodus ühe värava kaudu areenilt lahkus, jooksis varjust välja tume kuju, pistoda ülestõstetud käes. „Senat saadab sulle selle relva!“ hüüdis ründaja kiledal häälel.
Mõrtsuka teatraalne pahvatus oli viga. See alarmeeris keisri ihukaitset, kes ta kohe ümber piiras. Ründaja osutus Rooma varem nii võimsa nõukogu senati liikmeks. Ülekuulamisel paljastas vahistatu, et mõrvakatse on keisri enda õe Lucilla vaimusünnitis.
Atentaaditegija hukati peagi pärast seda ning Lucilla saadeti Capri saarele. Commodus polnud siiski kaugeltki veel lõpetanud. Mõrvakatse oli ta pannud ümbritsevaid inimesi kartma.
Nüüdsest kahtlustas ta kõiki enese tapmissoovis ja lasi seetõttu sadu inimesi hukata, püüdes meeleheitlikult neist ette jõuda. See oli aga lühike ajapikendus, sest mida rohkem inimesi Rooma keiser tappis, seda arvukamalt tekkis vaenlasi.
Ajast, mil Gaius Julius Caesar Octavianus sai senatilt aastal 27 eKr tiitli Augustus (ülendatu, auväärne) ja end keisriks (imperator) nimetas, oli selge, et maailma suurima impeeriumi valitseja amet on noateral kõndimine.
Rooma esimesest 11 keisrist seitse kas mürgitati või pussitati surnuks, või sooritasid nad enesetapu, et vältida halvemat saatust.
Ainuüksi 69. aastal pKr kaotas mõne kuuga jõhkral moel elu kolm keisrit. Need veresaunad polnud siiski midagi mõrvade kõrval, mille sihtmärgiks hilisemad keisrid said. Ja selle kõik algatas arulage keiser Commodus.
Loe Rooma keisrite verisest argipäevast lähemalt septembrikuu Imelisest Ajaloost!
