Reuters vahendab, et kokkuleppele kirjutasid alla 25 EL-i liikmesriiki, kuid see ei kohusta neid otseselt millekski. Tegemist on initsiatiiviga, mille eesmärk on suurendada vesinikuga seonduvaid uuringuid ning leida võimalusi, kuidas vesinikku eri otstarbel kasutada.

Vesiniku kasutusvõimalustest on räägitud juba palju-palju aastaid, kuid laiaulatuslike lahendusteni pole jõutud. Euroopas on vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtus esikohal Saksamaa, kes võttis paar päeva tagasi kasutusele maailma esimesed rongid, mis saavad oma energia vesinik-kütuseelementidelt, samuti on Saksamaal näiteks palju vesiniktanklaid.

Põhjus, miks Saksamaa Euroopas valdkonda juhib, on lihtne: kuna Saksamaal on niivõrd hulgaliselt tuule- kui ka päikesenergiajaamasid, on riigis teatud ajahetkedel energiaülejääk. Vesinik on aga ülihea variant üleliigse energia salvestamiseks. Nii kasutataksegi selleks elektrolüüsiks nimetatavas protsessis alalisvoolu, mis võimaldab elektrienergia vesinikuna salvestamist.

Praeguseni on vesinik-kütuseelemente kasutatud valdavalt busside ja kaugsõiduveoautode puhul, kuid tehnoloogia tähtsust on mõistmas ka autotootjad: näiteks on kütuseelemendiga autoga välja tulnud Toyota, Hyundai ja Honda.