Teadlased avastasid süvamerekala, kes pinnale toomisel kiiresti ära sulab
Ühendkuningriigi Newcastle’i ülikooli teadlased avastasid kolm uut süvamere-elulist kulleskala-liiki, mis on oma elukeskkonnaga nii hästi kohanenud, et nende esindajad „sulavad“ kiiresti ära, kui nad veepinnale tuua.
Kalad avastati rahvusvahelise uurimisekspeditsiooni käigus Peruu ranniku lähedal asuvasse Atacama ehk Peruu-Tšiili süvikusse, ühte Vaikse ookeani sügavamatest paikadest.
Uurijad lasksid spetsiaalsed kaamerad u 7500 meetri sügavusele, kus temperatuur küündib napilt üle külmumispunkti ja rõhk on märksa suurem kui ükski inimene suudaks taluda.
Sellistest äärmuslikest tingimustest hoolimata kubiseb Atacama süviku põhi elust; sealsete eluvormide hulgas on ka kolm äsja avastatud kalaliiki, mida nimetatakse inglise keeles roosaks, lillaks ja siniseks Atacama kulleskalaks (ingl pink/purple/blue Atacama snailfish).
“Kulleskalalistes on midagi, mis võimaldab neil kohaneda eluga äärmiselt sügavas vees. Kuna teised kalad nii sügavale ei pääse, puuduvad neil seal nii konkurendid kui ka neid ohustavad röövloomad.
Nagu salvestised selgelt näitavad, leidub ookeanisügavustes nende jaoks ohtralt selgrootuid saakloomi ja seega on kulleskalad vastavatel sügavustel peamised röövkalad. Nad paistavad olevat üsna aktiivsed ja väga hea toitumusega,“ selgitas Newcastle’i ülikooli uurija Thomas Linley pressiteates.
Uued kulleskala-liigid teeb tõeliselt eriliseks nende suutlikkus nõnda karmides oludes edukalt ellu jääda. Kalade keha kõige tugevamateks osadeks on hambad ja tillukesed luud keskkõrvas; ülejäänud keha moodustab pehme, tarretisetaoline mass, mis süvameres valitsevat äärmuslikku keskkonnarõhku edukalt talub.
„Kui pööraselt kõrge rõhk ja madal temperatuur nende kehasid ei toeta, on nad aga väga haprad ja sulavad pinnale tooduna kiiresti,“ nentis Linley.
Teadlastel õnnestus spetsiaalse lõksu abil isegi ühe uue liigi esindaja kinni püüda, kuid paraku ei elanud too teekonda ookeanipinnale üle. Kulleskala surnukeha säilis siiski suhteliselt hästi ja praegu tegelevad teadlased selle põhjalikuma uurimisega.
