Isegi teised eurosaadikud ei tea, et Paet oma otsust muutnud on. Näiteks eilses EPL-is avaldatud arvamusloos viitab Yana Toom, et Paet oli direktiivimuudatuse vastu, kuigi selleks ajaks oli Paet juba oma hääle ümber muutnud.

Paet ise ütles Fortele, et hääle muutmise põhjuseks olid hääletuse käigus selgunud muudatusettepanekud. "Seda pole võimalik jooksvalt hääletuste käigus jälgida," ütles ta. Paet rõhutab, et vaatamata häälemuutusele ei toeta ta siiski artikleid 11 ja 13, kuid loodab, et parlament võiks alustada direktiivi suhtes läbirääkimisi teiste institutsioonidega, arvestades, et võrreldes juulis hääletusel olnud eelnõuga on praegune eelnõu märgatavalt täienenud.

Internetiaktiviste koondav Wikimedia Eesti on olnud Paetiga juba pikemat aega dialoogis. Ühingu juhatuse liige ja Eesti Piraadipartei liige Märt Põder viitab, et ka talle on Paet andnud sarnased vastused, kuid ütles, et Paet ei vastanud talle, kas ta kavatseb hääletada üleslaadimisfiltrite ja lingimaksu poolt või vastu.

Ka teised netiaktivistid, näiteks hv.ee foorumi inimesed, on Paetile kirjutanud. "Kuna HinnaVaatlus ei kavatse põhimõtteliselt mingeid tsensuurifiltreid paigaldada ja kui see direktiiv kehtestatakse, ei jää meil muud üle kui portaal sulgeda või minna "põranda alla". Mõlemal juhul kaotab Eesti ühe vanima infotehnoloogiaportaali ja maksutulud. Loodame siiralt teie toetusele, et seda ei juhtuks. Kui aga juhtub, anname enne kõva lahingu," kirjutasid portaali esindajad Paetile.

Veel kummalisemaks teeb asja see, et alles 12. septembri Reporteritunni saates olid nii Paet kui ka Tarand nõus, et muudatusettepanekuid pole võimalik nii kiiresti läbi töötada. "Samas hääletasid nad mõlemad koos Tarandiga juulis direktiivikavandi muudatustele avamise poolt. Kuidas nad siis aja planeerimisel nii halvad on ja miks nad siis sellise seadusandliku põrsaga kotis nii varmalt nõustuda tahavad," küsib Põder.

Seejuures andsid parandusettepanekute esitamise ja hääletamisega paralleelselt nii Indrek Tarand, Urmas Paet kui ka direktiivi eest ametkondlikul tasandil vastutanud Andrus Ansip teada, et kandideerivad kevadel Euroopa Parlamenti. "Kui valida on üleeuroopalist masintsensuuri katsetada sooviva Andrus Ansipi ja tema pilootprojekti ootamatult toetava igipõlise vastanduja Indrek Tarandi vahel, siis mis saab vabast Internetist, millele Eesti on võlgu oma digitaalse identiteedi ja eduloo?" esitab Põder retoorilise küsimuse.

Hääletustulemused on kättesaadavad SIIN, Paeti muudetud hääl on nähtav dokumendi 39. leheküljel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena