Euroopa Parlamendi autoriõiguste kaitse reform tekitab spetsialistides palju teravaid küsimusi
Eile kiitis Euroopa Parlament 428 poolthäälega heaks autoriõiguste direktiivi muutmise ettepaneku. Vastu oli 226 parlamendisaadikut, erapooletuks jäi 39.
Mitmed veebiaktivistid on hoiatanud, et uus direktiiv piirab sõna- ja loominguvabadust ning pärsib näiteks meemide ja YouTube'i videote loomist. Euroopa Parlamendi esindajad ütlesid pressiteates, et muudatuste eesmärk on tagada, et muusikud, artistid, kirjastajad ja ajakirjanikud saaksid oma töö eest ka nendel juhtudel, kui seda jagatakse sisujagamisplatvormidel nagu Youtube või Facebook või uudisteagregaatorite kaudu nagu Google.
Praktikas peaks see tähendama seda, et internetiplatvormidel ja agregaatoritel tuleb maksta õiguste omajale autorõigusega kaitstud materjali kasutamise eest juhul, kui nad seda oma platvormi kaudu kättesaadavaks teevad.
Mitte väärtuste lõhe, vaid hoopis omandivaidlus raha pärast?
Internetiõigustega ja eestikeelse Vikipeedia eestvedamisega seotud Wikimedia Eesti juhatuse liige Mart Põder on muudatuste suhtes ülikriitiline. "Sisuliselt pöördus parlament juulis tagasi lükatud kavandi juurde, mille osaks olid muinasmeedia kontsernide propageeritud tsensuurimasinad ja lingimaks," ütles Põder oma kommentaaris Fortele. "Kavandis pole garantiisid tänapäevaseid levitusmudeleid kasutavatele loomeisikutele ega toetata ka idufirmade ja tehnoloogilise innovatsiooni ökosüsteemi," kirus ta.
Põdra sõnul on direktiivi juhtmõtteks olnud "väärtuste lõhe" vaid sõnakõlks ning reaalsuses on tegemist lihtsalt omandivaidlusega Universali, Sony ja Warner Musicu ning nendega tulude pärast konkureeriva Youtube'i vahel. "Parlament ei pidanud vajalikuks toetada ei panoraamivabaduse ühtlustamist, avalikus omandis oleva meediasisu kasutamise lihtsustamist, netikasutajate loodud sisule, sealhulgas meemidele loodud erandit ega ka teksti- ning andmekaeve erandi laiendamist erakasutusele. Arvestades, et neile puudu olevatele artiklitele lisanduvad vaba ja kultuurse infoühiskonna jaoks üleliigsed tsensuurimasinad ning lingimaks, siis on see direktiiv saanud oma halvima võimaliku kuju," ütles Põder.
Autoriõiguste kaasajastamine on vajalik, kuid muudatused seda ei tee
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevdirektori Erik Mandre sõnul on autoriõiguste kaasajastamine kindlasti vajalik. "Praktikas ei toimi praegune autoriõiguste regulatsioon erinevate online keskkondade puhul, vähemasti autoriõiguste omajate huve silmaspidades," ütles ta. "Erinevate lehehaldajate reageerimiskiirus ja tõkestamise efektiivsus jätab hetkel paljuski soovida. Seetõttu on autoriõiguste omajatel keeruline oma õigusi efektiivselt rakendada ja samuti neid kaitsta. Viimases me aga hetkel paraku suurt edasiminekut Euroopa Liidu tasandil ei näe," tõdes Mandre ning ütles ka, et litsenseerimisküsimustesse puuduvate probleemide muudatustega lahendamine on hetkel ebaselge.
"See direktiiv kukub läbi, sest sellisel kujul ei ole seda võimalik jõustada. Ideaaljuhul saab europarlament sellest lõpphääletuseks aru,sest see peaks aset leidma veel enne kevadisi europarlamendi valimisi," ennustas Põder. "Kuid vaadates videoülekannet sellest, kuidas saadikud tunnevad hääletuse järel Interneti hävitamisest siirast rõõmu, siis pole ka see tegelikult päris kindel."
