Prügi metsa all pole lihtsalt kole, vaid ka ohtlik
Prügi metsa all pole lihtsalt kole, vaid ka ohtlik. Miks, selgitab Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur saidil ERR Novaator.
Inimesed on mittevajalikke asju alati ära visanud. Kuni asjad olid tehtud materjalidest, mis pärinesid otse loodusest, ei kaasnenud sellise käitumisega suuri probleeme. Looduslikust materjalist jäätmed lagunevad keskkonnas mõistliku aja jooksul.
Soojema kliimaga piirkondades, lagunevad sellised jäätmed kiiremini. Külmema kliimaga aladel toimub aineringe aeglasemalt ning ka jäätmed lagunevad aeglasemalt. Lõunamaades võisid seega inimesed mittevajaliku poetada lihtsalt maha, põhjamaades pidi igal talul olema oma auk kuhu jäätmed kokku veeti.
Selline käitumine on paraku paljuski kandunud ka tänapäeva, kuid kuna me oleme kasutusele võtnud materjale, mis looduses mõistliku aja jooksul ära ei lagune, on meil tekkinud probleem nimega prügi.
Tänapäevaseid jäätmeid vanal viisil minema visata enam ei saa, kuna kaasaegsed, sünteetilised materjalid looduslikult praktiliselt ei lagune.
