2006. aastal pani Rahvusvaheline Astronoomiaühing (IAU) paika planeedi definitsiooni ning sätestas, et planeet on selline taevakeha, mis on oma orbiidi raames kõige tugevama gravitatsiooniga keha ja "lööb oma orbiidi puhtaks" (inglise k. clears its orbit). Pluuto jäi selle definitsiooni tõttu oma planeedistaatusest ilma, kuna tema orbiidil mõjutab taevakeha ka näiteks Neptuuni gravitatsioon, lisaks jäävad tema orbiidile mitmed Kuiperi vöö taevakehad.
Nüüd aga leidsid USA teadlased, et sellist planeetide klassifitseerimise süsteemi ei ole varasemas teaduskirjanduses mitte kordagi kasutatud ning see on seetõttu meelevaldne. Planeediteadlane Philip Metzger uuris viimase 200 aasta teaduskirjandust ning leidis, et sellist süsteemi planeetide määramiseks on kasutatud vaid ühe korra ning seda 1802. aastal.
"IAU definitsioon põhineb sellisel arusaamal, mida keegi reaalselt oma teadustöös ei kasuta," ütles Metzger Phys.orgile. "Meil on praeguseks üle 100 hiljutise näite, kus planeediteadlased kasutavad sõna "planeet" sellises tähenduses, et see ei ole kooskõlas IAU definitsiooniga, sest see on mõistlikum ja arusaadavam. IAU definitsioon on logisev," ütles ta. Peale selle ütles Metzger, et IAU pole piisavalt selgitanud, mida tähendab "orbiidi puhtaks löömine" - tema sõnul ei klassifitseeruks sellise definitsiooni alusel planeediks ükski taevakeha.
Planeediteadlase sõnul tekkis planeetide eristamine teistest taevakehadest alles 1950. aastatel, kui Gerard Kuiper (kelle järgi on nimetatud Kuiperi vöö) avaldas oma uurimuse, mis jagas taevakehad klassidesse nende tekkimisviiside kaupa. Samas ei saa ka see uurimus olla Metzgeri hinnangul planeetide klassifitseerimise aluseks.
Uurimuse kaasautor Kirby Runyon ütles, et IAU definitsioon on vigane, sest kuigi ühing väitis planeedi definitsiooni määramisel, et planeetide ja asteroidide omavaheline eristamine on läbi ajaloo niimoodi toimunud, pole tegelikult nii olnud. "Me tõestasime, et jutt ajaloolisest järjepidavusest on vale," ütles Runyon.
Metzger lisas, et planeedi definitsioon peaks pigem olenema selle muutumatutest tunnustest, mitte näiteks orbiidist, mis võib aja jooksul muutuda. "Dünaamilised omadused ei ole konstandid - niisiis ei ole need keha alusomadused, vaid lihtsalt selle omadused mingil konkreetsel ajahetkel," selgitas ta.
Metzger soovitab planeetide klassifitseerimisel lähtuda hoopis sellest, kas selle gravitatsioon on piisavalt suur, et taevakeha muutuks ümaraks. See tagab planeedi sisemuses toimivad aktiivsed geoloogilised protsessid. "Ainus planeet, millel on keerulisem seesmine geoloogia kui Pluutol, on Maa," ütles Metzger.
