Müstilised "kuukeerud" avaldavad teadlastele Kuu vulkaanidega seotud saladusi
Kõrge albeedo ehk pinna peegeldamisnäitajaga kuukeerdude päritolu on teadlasi paelunud pikka aega. Rutgersi ja California Berkeley ülikoolide koostöös valminud värske uuring avaldab kaunite pööriste ja ka Kuu saladuse.
Tuntuim kuukeerd, mis kannab Reiner Gamma nime, on umbes 60 kilomeetri pikkune ning hobiastronoomide seas hästi tuntud. Enamik kuukeerdusid asub võimsate magnetväljade vahetus läheduses. Tuues mängu ka päikesetuule, tekivad huvitavad vahelduva tumedusega mustrid, mida astronoomidele jälgida meeldib, vahendab Science Daily.
"Kuid nende magnetväljade ja seega ka kuukeerdude päritolu on siiani olnud teadmata," ütles uurimuse kaasautor Sonia Tikoo Science Dailyle. "Selleks, et mõistatust lahendada, pidime välja uurimine milline geoloogiline nähtus selliseid magnetvälju võiks tekitada. Seeläbi saime ka lahenduse vastusele, miks just nende magnetväljade magnetism on niivõrd võimas," ütles ta.
Uurijad koostasid matemaatilised mudelid ning avastasid, et iga keerd asub kitsa magnetilise eseme peal, mis peab olema pinna all, mitte väga sügaval. Teadlased leidsid, et vastus peitub Kuu pinna all peituvates magmakraatrides ja "torudes" mida mööda see voolab, kuid ei mõistnud siiski, kuidas saab magma olla niivõrd magneetiline.
Teadlased leidsid küsimusele vastuse - põhjuseks on Kuule tõenäoliselt ainuomased reaktsioonid, mis tekkisid umbes kolm miljardit tagasi, kui Kuu pinnal purskasid vulkaanid. Varasemad katsed on nimelt näidanud, et mitmed Kuu kivimid omandavad umbes 600 kraadise temperatuuri juures magneetilised omadused - põhjuseks on see, et kuumuse mõningad mineraalid lagunevad ja moodustavad rauamolekule. Kui selle protsessi toimumise hetkel juhtub parajasti läheduses olema piisava tugevusega magnetväli, omandab ka värskelt tekkinud raud selle magneetilised omadused.
Maal selline protsess tekkida ei saaks, kuna meie atmosfääris olev hapnik seoks raua ära. Ka tänapäeval ei saaks selline protsess Kuul korduda, sest Kuul ei ole enam nii võimsat kogu taevakeha hõlmavat magnetvälja, et rauda magnetiseerida. "Kellelegi ei olnud Kuu magnetnähtustega seoses varasemalt selline reaktsioon pähe tulnud," ütles Tikoo. "Tegemist oli viimase pusletükiga, mis aitab meil kuukeerdude all peituvat magnetismi mõista," ütles ta.
