70 aastat tagasi näidati Pariisis avalikkusele Citroëni toonase peadirektori Pierre Boulanger’i rahvaauto idee kehastust. Inetuks pardipojaks sõimatud Citroën 2CV oli odav ja lihtne sõiduriist, mille kandvaks ideeks oli toimetada korvitäis mune ilma neid lõhkumata kasvõi üle küntud põllu turule.

Kuvand mugavast ja pehmest sõiduriistast on Citroënil küljes olnud alates nende esimesest autost aastal 1919. Mugavusse puutuvas on “sidrunid” olnud pioneerid ja automargi panus igasugu mugavusalastesse uuendustesse on märkimisväärne.

Iga autohuviline peaks teadma legendaarset Fantoomi autot – Citroen DS-i, mis oli omal ajal autonduses sõidumugavuse ja tehnoloogia kehastus ning mida tootja on nüüdseks pidanud omaette brändistamise vääriliseks.

Tagasi juurte juurde

Kaasajal on konkurents automaailmas karm ning kõik tootjad tunduvad otsivat oma nurka, milles eristuda ja parem olla. Turundus on tootnud krossovereid ning erinevaid elustiiliautosid nagu seeni pärast vihma.

Seda rõõmustavam, et üha rohkem peetakse vajalikuks pöörduda tagasi juurte juurde. Igava jura tootmise aeg näikse lõpukorral olevat, ehkki sõidukeid, mille kohta küsida “miks ometi!?” jagub teedele veel kauaks, põhjuseks tõenäoliselt ostjate margitruudus.

Uus Citroën C4 Cactus on võtnud (taaskord) ülesandeks viia mugavus automaailmas (tagasi?) täiesti uuele tasemele.

Citroëni turundusosakond kirjutab: “Uus C4 Cactus on esimene Euroopa turule toodud Citroën, mis kasutab Progressive Hydraulic Cushions™ vedrustust. Selle eesmärgiks on luua C4 Cactusega sõidust „lendava vaiba“ kogemus, triikides rataste alla jääva teest välja viimse kui ebatasasuse.”

Kogu see segane plära peaks eesti keelde ümber panduna tähendama, et munadel on senisest rohkem võimalusi jõuda tervena sihtkohta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena