Pöörlev tapja: tornaado on tugevaim ja hirmutavaim nähtus meie atmosfääris

Täielikult väljaarenenud tornaado on kõige tugevam ja hirmutavam nähtus meie atmosfääris.

See on intensiivne, Maa tugevaimate tuulte jõul pöörlev õhusammas, mis sirutub äikesepilvest maapinnale. Seal, kus tornaado ulatub maa­pinnani, jätab see endast maha laastatud metsa ja ehitistega hävingukoridori, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Tornaadod võivad tekkida kõikjal maakeral, välja arvatud külmimates piirkondades. Õnneks ei ole maailmas siiski palju kohti, kus on tugevaimate tornaadode esile kutsumiseks olemas vajalikud tegurid.

Küll aga ilmnevad näiteks Ameerika Kesk-Läänes või Ida-Indias ja Bangladeshis hooajati sellised atmosfääritingimused, mis tekitavad tugevaid tuulepuhanguid. See võib olla esimene samm tornaado tekkeks.

Tornaadod ehk trombid kuuluvad tuulekeeriste perekonda, kuhu kuuluvad kõik pöörleva õhu tekitatud keerised. Neid tuntakse alates üsna süütutest tolmukeeristest (vihurid ja pisut suuremad tuulispasad), mis tekivad maapinna paigutisest soojenemisest ja mille läbimõõt on ainult mõni meeter, kuni suurte pöörlevate madalrõhkkonnasüsteemideni, mille läbimõõt võib olla kuni mitu tuhat kilomeetrit.

Põhjamaades ja Eestiski esineb vesipüks, mida võib pidada vee kohal tekkivaks väikeseks tornaadoks. Võib öelda, et ehtne tornaa­do on tugevaim tuulekeeris Maa peal.

Vesipüksi ja tornaado tekkepõhimõte on enam-vähem ühesugune. Atmosfääri ebastabiilsused tekitavad tugevaid äikesetorme. Äikesepilve ümber ja sees kujunevad mitme protsessi tulemusel keerised. Selles on keskne roll tuule suuna muutumisel kõrguse ja tugeva tõusva õhuvoolu mõjul. Lõpuks omandab tuulekeeris tohutu jõu.

Suure tornaadoaktiivsusega piirkonnis, nagu USAs, hoitakse pidevalt silma peal ilmastikunähtustel, mis võivad tekitada tornaadosid, ning proovitakse ohtu ennustada. See on aga endistviisi üsna keeruline.

Loe tornaadode kohta lähemalt septembri Imelisest Teadusest!