Brasiilia rahvusmuuseumi tulekahjus hävisid mitmete maailma paikade muistised
Brasiilias hävis Rio de Janeiros asuv kohalik rahvusmuuseum. Tulekahjus arvatakse olevat hävinud enamik muuseumi 20 miljonist püsieksponaadist. Forte annab põgusa ülevaate muuseumis olnud esemetest, millest mitmed nüüd igaveseks kadunud on.
Vanim Ameerikas leitud naiseskelett
Kõige olulisem üksikese, mis tules hävinenud võib olla, on vanim Ameerikas leitud naiseskelett, millel on vanust pea 12 000 aastat. Luzia nime kandev skelett leiti 1975. aastal ühest Brasiilia koopast Annette Laming-Emperaire'i poolt. Mõned arheoloogid usuvad, et Luzia võis olla osa esimestest inimestest, kes Lõuna-Ameerikasse sattusid. Skelett on saanud nime legendaarse Aafrika skeleti Lucy järgi.
Egiptuse esemed, sealhulgas Sha-Amun-en-su avamata sarkofaag
Muuseumi Egiptuse-esemete kollektsioon koosnes vähemalt seitsmesajast esemest ning oli seega Ladina-Ameerika suurim Egiptuse-teemaline kogu. Enamus kollektsioonist pärines 1826. aastast, kui kaupmees Nicolau Fiengo tõi Prantsusmaalt kaasa hunniku esemeid, mis kuulusid Giovanni Batista Belzonile, tuntud arheoloogile, kes juhatas väljakaevamisi nii Teeba nekropolides kui ka Karnaki templites. Esemed pidid algselt minema Argentinasse, kuid mereblokaadi tõttu ei saanud neid sinna transportida ning kaupmees pani need oksjonile Rio de Janeiros, kus need ostis Pedro I, Brasiilia impeeriumi looja ja esimene keiser.
Kollektsiooni kõige märkimisväärsem ese oli Sha-Amun-en-su sarkofaag, mis oli üks väheseid maailma avamata sarkofaage. Lisaks sellele kuulus kogusse veel kolm teist sarkofaagi ning kuus inimmuumiat.
Kreeka-Rooma kollektsioon, sealhulgas mitmed Pompei esemed
Ulatusliku Kreeka-Rooma kollektsiooni põhjuseks oli Brasiilia teise (ja viimase) keisri Pedro II naise päritolu. Nimelt oli tema naine Teresa Cristina Sitsiilia-Napoli ühendkuningriigi printsess ning suur arheoloogiahuviline. Pärast abiellumist vedaski naine Rio de Janeirosse kaasa suure hulga oma antiikesemete kollektsioonist ning nõudis lisa nii oma vennalt, kuningas Ferdinand II-lt kui ka rahastas ise väljakaevamisi Itaalias, mille leiud lasi saata Brasiiliasse.
Kollektsiooni kuulusid neli Pompeist pärit freskot, mis pärinesid ajaliselt umbes esimesest sajandist M.A.J. Kaks freskot pärinesid Isise templist ning kujutasid mereelukaid, teised kaks freskot kujutasid taimestikku. Lisaks kuulus kogusse veel hunnik teisi Pompeist pärit esemeid - peegleid, ehteid, kujukesi ja amulette.
Erinevate Lõuna-Ameerika kultuuride esemed, sealhulgas mitmed inkade esemed
Muuseumil oli ulatuslik Lõuna-Ameerika kultuuride kollektsioon, kuhu kuulusid esemed nii Brasiiliast kui ka teistest lähiriikidest. Näiteks olid esindatud mitmed inkade esemed - keraamika, kujukesed ja erinevad tseremoniaalriided.
Brasiilia esemete kollektsiooni kuulus kokku üle 90 000 eseme ning selle süstemaatilise loomisega tegeleti alates 1867. aastast. Kogusse kuulus hulgaliselt keraamikat, nooleotsasid ja muid esemeid.
Hoone ise ja raamatukogu
Väärtus omaette oli ka muuseumihoone, 1862. aastal valminud Paço de São Cristóvão ehk püha Christopheri palee, mis oli kunagi Brasiilia keisrite elupaik. Enne seda oli hoone Portugali kuningaperekonna residents.
Hoones oli ka Brasiilia üks suurimaid teadusraamatukogusid. Raamatukogus oli hinnanguliselt pool miljonit teost, millest 2400 olid haruldased ning ainulaadsed. Hoidlas peitunud teoste leheküljed lendavad nüüd, pärast tulekahjut mööda Rio de Janeirot ringi ning on leidnud tee mitmete inimeste aedadesse või mujale muuseumi lähiümbrusesse.
