Toimumispaik on nii suur, et tehnoloogiahuviline võib korraldada tõelise palverännaku, mille ajal tutvuda väga paljude toodete ja väljapanekutega – nutikast külmkapist aknapesurobotini.

Tänavune IFA algas 31. augustil ja kestab 5. septembrini, nii et küllap avastamisrõõmu veel jagub.

Moodsa tehnoloogia maailm ei muutu nii ruttu kui uudiseid sirvides võiks arvata, sest uute toodete ja teenuste väljaarendamisele kulub aega ja raha ning hiljem on vaja püüda raha ka tagasi teenida.

Sestap ei üllata, et tänavusel IFA-l annavad tooni trendid, mida oleme näinud sarnastel messidel juba tänavu, mullu kui ka tunamullu. Ehk siis märksõnad on (4K-)ekraanid, tehisintellekt, nutikus ja innovatsioon.

Järgmine üritus tuleb loodetavasti uuenduslikum, kuna 5G (uue põlvkonna mobiilne internet) on juba natuke levida jõudnud ja sellega seotud IoT- ehk asjade interneti lahendused samuti.

Peab ütlema, et nutikas ehk inglise keeles smart on firmadele liigagi mokkamööda termin. See on kasutusel ka seadmete puhul, mis tingimata nutikaks ei kvalifitseeru ehk veebi teel andmesidele erilist rõhku ei pane.

Näiteks üks juhtiv tootja reklaamis isegi oma uut ultralaia ja nõgusat monitori sõnadega work wider, work smarter („tööta laiemal pinnal, tööta nutikamalt”).
Foto: SIPA

Lihtsalt innovatsioon on samuti juba liiga tavaliseks sõnaks muutunud, IFA korraldajad rõhuvad ürituse puhuks välja antud ja tasuta jagatud ajalehes juba co-innovation'ile, mille julgen tõlkida „ühisnutikuseks”. Selle iva on, et innovatsioon ühel alal mõjutab ka teisi, nii et tööstused ei toimi enam iseseisvalt, vaid üksteist mõjutads, omamoodi ökosüsteemina. Uuendused ühes mõjutavad ka paljusid teisi.

Tarbeelektroonika ülemaailmne turg kasvab eelduste järgi tänavu 854 miljardi euro ehk ümmarguselt triljoni USA dollarini. Nii vägev tööstus vajab vägevaid uusi reklaamsõnu nagu co-innovation! Justkui tööstused oleks seni kuskil mullis tegutsenud, kus neid mõjutab ainult oma valdkonnas toimuv.

Kui konkreetsetele seadmetele mõelda, on IFA-l endiselt ja ootuspäraselt näha palju-palju telereid, sülearvuteid, roboteid, nutikaid kodumasinaid jne.

Lisaks 4K UHD teleritele, mida müüakse tänavuse aasta lõikes usutavasti esmakordselt 100 miljonit eksemplari (38% võrra rohkem kui mullu) on muidugi väljas 8K telerid, põhieestvedajad tootjate hulgas on Samsung ja LG.

Moodsa tehnoloogia maailma enim tähelepanu koguv osa on nutitelefonid, aga IFA pole paraku see koht, kuhu vägevaimad tegijad uusi tipptelefone tutvustama tõttavad – nad eelistavad omi üritusi, et mitte tähelepanu konkurentidega jagada.

Apple’i ja Google’esitlused on alles tulekul – esimesel 12. septembril, teisel täpsustamata ajal vast oktoobri alguses. Samsungi uus tipptelefon Galaxy Note9 ja Microsofti uus Surface-tahvel on juba ka praeguseks nähtud

Huawei seekordsel väljapanekul on võtmekohal uus telefoni-süsteemikiip Kirin 980, mis nende väitel Qualcommi Snapdragon 845-le ehk lähimale konkurendile pea igas mõttes silmad ette teeb.

Hetkel peame vaid nende endi testitulemusi usaldama, aga kindlasti on see maailma esimene kiip, milles on koguni kaks tehisintellektiprotsessorit. Ja esimene, mis võimaldab teoreetiliselt kasutada mobiilset internetti kiirusega kuni 1,4 Gbit/s.

(Tuleb siiski meenutada, et lõplik kiirus sõltub suuresti seadmest ja võrgutingimustest, Eestis on täna ootuspärane saada nutitelefoniga allalaadimiskiiruseks 30-40 Mbit/s.)

Huawei tutvustas mullu IFA-messil oma sügisest tipptelefoni Mate 10, aga üllatusena tänavu mitte selle järeltulijat Mate 20, mis on esimene Kirin 980 kiibile ehitatud telefon. Viimase esitlus toimub hoopis 16. oktoobril Londonis.

Mate 20 asemel näitas firma oma nutikõlarit AI Cube, mis on välimuselt nagu väljavenitatud Google Home – ja kujult silinder, mitte kuup.

AI Cube on lisaks ruuter. Sellele saab SIM-kaardi abil kuni 300 Mbit/s 4G interneti külge pookida ja seadmes pesitsev digiabiline on Amazoni Alexa, mille edu ongi suuresti viimastel aastatel tekitanud tootjate võidujooksu, et igas suvalises kodumasinas võiks ka digiabiline elada.

Alexa on muidugi ainulaadselt võimsat karjääri teinud: hetkel kontrollib see juba 20 000 eri seadet 3500 tootjalt ning omab 50 000 oskust. Mõlema puhul nimekiri ainult täieneb.

IFA-l hakkab ka silma, et kui mullu julgesid Euroopas 1000eurose baashinnaga telefoni välja anda kolm suurt ehk Samsung, Microsoft ja Google, siis nüüd kiirustavad ka teised suuremad tootjad järele.

Kui raha hakkab pangakontol hapuks minema, siis Huawei pakub "tonnise" valikuna oma kevadist tipptelefoni P20 Pro, mis on saanud rohkem mälu (256 GB failiruumi, 8 GB töömälu) ja luksuslikult nahkse tagakülje. Hind 999 eurot, saadaval 5. septembrist.

Mulle isiklikult tundub, et nii kalleid telefone on mõtet pakkuda eelkõige Apple’il, aga P20 Pro on tänu kaamerale tõesti kiidetuimaid tänavusi telefone. Pildistamiskvaliteet on tippmudeli puhul see esmatähtis omadus, nii et äkki leidub ostjaid ka 1000eurosele uusvariandile.

Teine hinnarekordi üritaja on Sony oma uue tippmudeliga Xperia XZ3, mis maksab USA-s matsakad 900 dollarit ja Euroopas siis usutavasti 1000 euro ringis.

XZ3-le eelnesid viimase poole aasta jooksul XZ2 ka XZ2 Premium, sellise tempo juures pole mõtet suuri arenguid oodata. XZ3 ongi põhimõtteliselt veidi edevam XZ2, millel samuti Snapdragon 845 kiip, 19 MP põhikaamera, 64 GB failiruumi ja 4 GB töömälu...

Müügiargumendid on veidi suurem aku, ilus värviline ja veel pikslirohkem OLED-ekraan ning otse karbist võetuna Android 9 „Pie” opsüsteem. Sony suutis ka mullu uue suure Androidi-uuendusega telefoni rivaalidest varem müügile tuua, see on midagi, mis firmal hästi välja tuleb.

Muide, ekraan kaardub nüüd Samsungi kallite Galaxyte eeskujul veidi üle äärte, nii et Sony on tootnud XZ3 näol vast oma seni moodsaima disainiga telefoni.

Lõpetuseks peab möönma, et hetke kuumim telefoniuudis on hoopis see, mis seostub IFA-ga ainult osaliselt.

Nimelt on Hiina tootjad otsustanud hakata pakkuda tippklassi näitajaid ootamatult odavalt, vaid 350-400 euro eest – Xiaomi Poco F1 ja Mi 8, Honor Play. See on juba midagi, mille üle elevust tunda! Sama hea tunne nagu siis, kui OnePlus kunagi oma One'i lagedale tõi.

Tipptelefonid ongi liiga kallid, las näljased Hiina tootjad muudavad need tigeda konkurentsi käigus odavamaks!