Enne arvutite väljatöötamist oli NASAl eraldi osakond, mis koosnes matemaatikutest. Peamiselt mustanahalistest naistest koosnev töörühm arvutas 1960ndatel välja nii Alan Shepherdi 1961. aasta missiooni kui ka 1962. aasta John Glenni orbitaallennu andmed. Kuigi Glenni orbitaallennu ajal olid arvutid juba olemas, olid ka NASA teadlased nende suhtes veel skeptilised. Nii paluski Glenn Johnsonil enne lendu raali arvutused üle kontrollida. Johnsonil ja tema meeskonnal läks selle tegemiseks 1,5 päeva.
Mustanahaline Johnson sündis 1918. aastal West Virginias, White Sulphur Springsis, kus toona anti mustanahalistele riikliku kooliharidust kaheksanda klassini. Naise vanemad aga nägid, et nende tütrel on ulatuslik huvi matemaatika vastu ning saatsid ta õppima mustanahaliste kolledžisse. 18-aastaseks saanuna oli Johnsonil matemaatikaalane kõrgharidus käes ning ta läks tööle õpetajana.
Naise unistus oli aga töötada teadlasena - seda sai ta teha alates 1940ndatest aastatest, kui riiklikult kaotati ära rassiline diskrimineerimine riigiametites ning Johnson sai seega tööle kandideerida Langley aeronautikalabori raames tegutsevasse riiklikusse aeronautikanõukogusse (NACA), mis kosmosevõidujooksu tõttu arenes hiljem NASAks.
NASAs tegeles teadlane terve hulga projektidega: tema käsi oli mängus nii 1961. aasta Shepardi lennu andmete arvutamisel, mis lennutas kosmosesse esimese ameeriklase, samuti aitas ta arvutada Glenn Johnsoni 1962. aasta kolmekordse ümber Maa lennu infot. Lisaks tegeles ta 1969. aasta Kuu-maandumisega ning Apollo 13 missiooni õnneliku tagasitoomisega. Naine läks pensionile alles 1989. aastal ning sai 2015. aastal Barack Obamalt USA presidendi vabadusmedali.
Johnsoni eluloost on inspireeritud ka 2016. aasta film Hidden Figures.
