Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on põlevkivitööstuse arengud osa loomulikul teel toimuvast PÕXITist. „1960ndatel aastatel ehitatud energiaplokkide tehniline eluiga on lõppenud või lähiajal lõppemas. Kõige vanemad elektrijaamade plokid on Narvas juba paar aastat tagasi kinni läinud. Järgmisel aastal lähevad kinni veel vähemalt kolm vanemat ja vähem efektiivsemat elektrijaama plokki, mille tootmise kogumaht on ligikaudu 600 MW," ütles Sutter.

Tema sõnul asendub väljalangev võimsus asendub osaliselt kõige kaasaegsema ja efektiivsema ehk Auvere elektrijaamaga, mille Eesti Energia just General Electricult vastu võttis. "See, ning Eesti Energias toimuv taastuvenergeetika aktiivne areng, on samuti osa energiatööstuse transformatsioonist, mis on minu arvates tegelik PÕXIT-i sisu,“ ütles mees. Eesti Energia strateegiline eesmärk on kasvatada taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaalu 2022. aastaks 40 protsendini.

Sutteri kinnitusel on põlevkivist energia tootmise tulevikuks elektri ja õli koostootmine Enefit280 tehnoloogia abil. „Õli ja elektri koostootmine Enefit280 protsessis on teadaolevalt kõige efektiivsem ja puhtam ning tööstuslikult tõestatud tehnoloogia maailmas. Kõige mõistlikum on Eesti olulisimat maavara – põlevkivi – selle protsessi abil väärindada,“ rääkis Sutter. Eesti Energia juhatuse esimehe sõnul valmistab ettevõte praegu ette uue õlitehase investeerimisotsust ning on valmis selle omanikule esitama tuleva aasta alguses.

Sutteri sõnutsi on Eesti Energia põlevkivitööstuse ambitsiooniks areneda suurenergeetikaks, mida iseloomustab põlevkivi kõrval mitmekülgsete energiaallikate nagu biomass, vanarehvide hake ja turvas kasutamine. „Mõistagi on endiselt tegemist juhitavate tootmisvõimsustega, mida elektrisüsteem igal juhul vajab,“ lisas ta.

Lisaks Eesti Energias toimuvale tehnoloogia arendamisele on põlevkivitööstuse transformatsioon kajastatud ka hiljuti riigi poolt vastu võetud kolmes strateegilises dokumendis: põlevkivi arengukavas, kliimapoliitika põhialustes ja energiamajanduse arengukavas (ENMAK), millesse on taastuvenergia ambitsioon sisse kirjutatud. „Ambitsiooni puhtamalt energiat toota ja põlevkivi efektiivsemalt väärindada on mainitud arengukavades päris palju. Mina tunnen vastutust, et see, mis on ENMAKis ja põlevkivi arengukavas kirjas, ka tehtud saaks. Kui me selle suure töö suudame ära teha ja oleme aastal 2030 seal, kuhu need dokumendid meid suunavad, siis oleme päris tubli sammu teinud,“ sõnas Hando Sutter konverentsi avasõnas.

Eesti Energia traditsioonilisest keskkonnapäevast, mis seekord toimub Kohtla-Järvel, võtab osa üle 200 inimese. Terminile PÕXIT aitavad sisu luua ja diskuteerivad põlevkivitööstuse arendamise või lõpetamise üle ametnikud, teadlased, ettevõtjad ja riigikogus esindatud erakondade ning lisaks ka roheliste erakonna liikmed.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena