Teadlased kasutasid jää leidmiseks Kuu mineraalset koostist uurivat instrumenti Moon Mineralogy Mapper ning suutsid selle kogutud andmeid ja arvutisimulatsioone kasutades leida pinnakraatritest jääd. 2008. aastal kosmosesse saadetud instrument suutis mitte ainult tuvastada jääle omase valguse peegeldusvõime, vaid kontrollis ka infrapunakiirguse neeldumisnäitajate abil, et tegemist on jääga.

Enamik leitud jääst asub Kuu poolustel asuvates kraatrites, kuhu Kuu pöörlemistelje nurga tõttu Päike mitte kunagi ei paista. Nii ei tõuse temperatuur seal kunagi kõrgemale kui -150 kraadi Celsiuse järgi. Teadlased loodavad, et leitud avastus on abiks tulevastele kosmoseekspeditsioonidele - kui jääd on piisavalt, siis saaksid maailmaruumiuurijad sealt endale vajalikku joogivett ammutada või isegi veest vesinikkütust toota. Poolustel olevatest kraatritest on vett kergem kätte saada, kui Kuu sisemusest, kust vett samuti leitud on.

Teadlaste edasine plaan on uurida jää päritolu kohta ning tuvastada selle mõju Kuu üldisele keskkonnale, samuti on plaanis täpsemalt uurida jää paksust ja muid selle näitajaid. Selleks on NASA teadlastel kavas kaasata eraettevõtteid, kellega koos järgmist Kuu-missiooni plaanida. Tõenäoliselt tuleb siinkohal mängu Orion kosmosekapsel, mille testlend stratosfääri peaks toimuma juba järgmisel aastal. Algsete plaanide kohaselt pidi kapsel küll inimesed Marsile viima, kuid seoses poliitikute soovidega kaalutakse kapsli kasutamist esialgu hoopis Kuu-missiooni tarbeks.