Alates päevast, mil esimene elusorganism nägi u 3,7 mld aastat tagasi Maa peal ilmavalgust, on elu kood kirjutatud geneetilise tähestiku nelja tähega, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Ühendatuna pikkadeks DNA-ahelateks on tähtede ehk lämmastikaluseid A, C, G ja T sisaldavate nukleotiidide kombinatsioonid peitnud endas esimeste algeliste eluvormide retsepti.

Põlvest põlve anti seda retsepti edasi ja kui tähed kohta vahetasid, tekkisid uued retseptid ja seega ka uued loomad ja taimed.

Seepärast on inimese geneetiline kood kirjutatud täpselt samas keeles ja täpselt samade tähtedega nagu kõikidel teistelgi organismidel, kes kunagi Maa peal elanud.

Nii oli see vähemalt 2017. aasta novembrini, mil Ameerika Ühendriikide The Scripps Research Institute’i biokeemik Floyd Rombesberg esitles täiesti uut tüüpi, kõiki geneetilisi reegleid eiravat bakterit.

Pealtnäha sarnanes see täiesti tavalise kolibakteriga, ent seestpoolt oli see fundamentaalselt teistsugune. Nimelt sisaldasid tema geenid kahte seninägematut lämmastikalust: X ja Y.

Need võimaldavad kirjutada uusi elu retsepte ja seda tahavad teadlased kasutada selleks, et luua uut tüüpi organisme, mis disainitakse teatud ülesannete lahendamiseks, nagu maamiinide tuvastamine ja vähi nõrga koha tabamine.

Loe DNA-tähestiku uutest tähtedest lähemalt augustikuu Imelisest Teadusest!