Kas UFOd või Nõukogude Liidu spioonid? Pärast Teist maailmasõda kimbutasid ameeriklasi taevasse ilmuvad rohelised tulepallid
1940ndate aastate lõpus oli Ameerika Ühendriikide teadlastel, sõjaväelastel ja tavaelanikel suur mure - riigi lõunaosas asuvate sõjaväeasutuste ligiduses kerkisid öösiti taevasse hiiglaslikud rohekad leekivad kerad. Ka praegu on selliseid nähtuseid aeg-ajalt eri kohtades taevalaotuses näha, kuid millega tegu, ei tea keegi päris täpselt siiani, vahendab History.com.
1949. aasta 29. veebruaril kirjutas New Mexico väljaanne Skyliner tuledest nii: "Los Alamoses on nüüdsest rohelised taevas hõljuvad tuled. Umbes kella kahest öösel taevas tekkiv nähtus on ärevile ajanud kohalikud politseinikud ja selle tekkepõhjuste üle arutatakse Santa Fe baarides. Kohalikud võimud ei tea tulede päritolu kohta midagi."
Nähtus sai riigis niivõrd ulatusliku kõlapinna osaliseks, et 1951. aasta novembris kirjutas selle kohta isegi ajakiri TIME. Nagu teised väljaanded, viitas ka kultusajakiri kirjutises nähtusele kui "suurtele tulepallidele", oskamata selgitada, millega tegemist on, või kuidas tulekerad taevasse tekivad.
Samal ajal kui tavainimesed ja meedia olid spekuleerimisega ametis, oli USA armeel aga tõsine probleem - millegi pärast esinesid tulekerad Los Alamose ja Sandia aatomrelvalaborite vahetus ligiduses, samuti olid nende esinemispaikade juures muud sõjaväerajatised - lennukibaasid ja radarijaamad.
Teistest ebaloomulikest nähtustest eristas tulekerasid veel see, et nende esinemist ei registreerinud vaid kaheldava usaldusväärsusega ufoentusiastid, vaid enamik teateid tuli sõjaväepilootide, teadlaste, luureohvitseride ja teiste sõjaväetöötajate poolt, kellelt võiks justkui oodata kainet mõistust. Pidev esinemine sõjaväebaaside ja uurimisasutuste ligiduses tekitas kahtlusi, et tulepallide näol võis tegemist olla Nõukogude Liidu spionaaživahenditega.
Näeb välja nagu meteoor, aga ei ole seda
1948. aasta 5. detsembril andsid kaks lennukimeeskonda samal ajal teada ühest ja samast tulekerast. Üks pilootidest oli pidanud isegi lennuki kurssi muutma, vastasel juhul oleks ta tulekerale otsa põrutanud. "Võta pehme pall, värvi see üle helendava värviga ja lase kellelgi see täie hooga enda pihta visata - täpselt nii näeb tulekera välja," kirjeldas üks pilootidest nähtust.
Kuna tundus, et tulekerad ei paista taevast kaduvat, pani armee nähtust uurima astronoomi Lincoln LaPazi, kes üritas määrata ühe tulepalli lennutrajektoori, et seda selle maandumiskohas uurida. Maandumispaika kohale jõudes ei leidnud LaPaz sealt mitte midagi - ei mingeid tükke, maandumiskraatrit ega muid jälgi. Järgnevatel päevadel läks tulekerade esinemine eriti tihedaks ning neid võis taevas näha pea terve detsembrikuu vältel. LaPaz jälgis nähtust terve selle esinemise aja ning märkis kirjas USA õhuväele, et tulekeradel ei olnud meteoorile omaseid tunnuseid - need lendasid liiga aeglaselt ja neil ei olnud meteooridel esinevaid tolmu ja sädemete "sabasid".
LaPazi viimane arvamus oli, et tegemist on kas USA armee enda katsetavate relvasüsteemidega või Nõukogude Liidu luureseadmetega. Eri spetsialistide poolt kogutud andmete põhjal oli riiklike uurimisorganite lõppjäreldus aga, et tegemist on loomulikel põhjustel ilmneva nähtusega. Uurimisega kaugemale ei jõutud, kuna riigi täieliku tähelepanu pälvis 1950. aastal alanud Korea sõda.
Teises vormis välk või UFOd?
Kaasaegsetest teadlastest on nähtust lähemalt uurinud Austraalia füüsik doktor Stephen Hughes, kes uuris nähtust pärast seda, kui sarnaseid tulekerasid nähti Austraalias ja Uus-Meremaal. Hughesi hinnangul leidub kogu mõistatusele lahendus, mis on ka teadusringkondades laialdasemat tunnustust leidnud. Tema teooria kohaselt on tulepallid hoopis keravälk, mille olemasolu leidis maailmas laiemat tunnustust alles pärast 1960ndaid aastaid.
Kuigi teadlased ei ole siiani päris ühel arusaamal, mis keravälku tekitab, on see üks kõige loogilisemaid seletusi New Mexico taevastele tulekeradele. Hughes selgitas New Mexico nähtusi nii: "Kui midagi liigub tohutul kiirusel läbi atmosfääri nagu meteoor, siis võib see ionosfääri tekitada elektrit juhtiva raja - selle tulemusena õhk elektrifitseerub." Kerade erkrohelise värvi kirjutab teadlane ioniseeritud hapniku arvele, mille tõttu on erkrohelised ka näiteks virmalised.
Vaatamata sellele on jätkuvalt inimesi, kes usuvad, et tegemist võis olla UFOdega või muu maavälise nähtusega. "Ma usun samuti, et UFOd eksisteerivad," naeris Hughes. "Need tulekerad ongi tundmatud lendavad objektid (UFO - unknown flying objekt, eesti keeles tundmatu lendav objekt), ma lihtsalt ei usu, et neid juhivad rohelised mehikesed," ütles teadlane.
