Sipelgate ülima töökuse saladus peitub laiskuses
Teadlased leidsid, et ülitöökate sipelgate efektiivsuse saladus peitub selles, et osa neist lihtsalt vahib ja ei tee mitte midagi, vahendab Washington Post. Sarnast tendentsi on märgatud ka teiste sotsiaalsete putukate - näiteks mesilaste - puhul.
Teadlased uurisid 30-liikmelist värvidega tähistatud sipelgarühma ning märkisid, et sipelgad saavad rohkem tehtud, kui tööd teeb ainult kindel osa putukatest. Teadlaste hinnangul tegi umbes 30% sipelgatest ära 70% tööst, samal ajal kui ülejäänud putukad tegid väga vähe tööd või ei teinud seda üldse.
Kui aga need kõige töökamad sipelgad keskkonnast eemaldada, hakkasid tööd tegema need sipelgad, kes varasemalt olid laiselnud. Seega võib öelda, et töökus pole sipelgate puhul individuaalne, vaid pigem kollektiivne nähtus. Kui teised sipelgad enam töökad ei ole, peab keegi rolli üle võtma.
Üheks põhjuseks, miks nii võib olla, on näiteks tunnelite kaevamisel tekkivad ummikud - kui tunnelis on liiga palju sipelgaid, siis tekivad ummikud ja tegelikult ei saa ükski sipelgas efektiivselt tööd teha. Nii leidsidki teadlased, et tunneleid kaevates pöörasid osad sipelgad lihtsalt poole tunneli pealt otsa ringi ning keeldusid tööd tegemast.
Uurimismeeskond lõi tähelepaneku põhjal arvutimudeli ning avastas, et tegemist on kõige efektiivsema töömoodusega. Tuues paralleeli inimmaailmaga, siis sipelgad leidsid lahenduse probleemile, kus ühes köögis töötab korraga liiga palju kokkasid, kes ei saa seetõttu oma töökohtadele ja toorainele efektiivselt ligi.
"Sipelgate töömeetod on üpris ligidal kõige efektiivsemale töömeetodile," ütles uurimuse üks autoritest Daniel Goldman Washington Postile. Teadlased üritasid avastatud töömeetodit testida robotitel, kuid robotid ei olnud nii efektiivsed kui sipelgad. Teadlaste hinnangul võib selle taga olla robotite kohmakus. Küll aga sai ka robotite abil tõestatud teooria, et töötegijate ja puhkajate hulk peab maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks olema tasakaalus.
Teadlaste hinnangul saab avastust rakendada näiteks robotite ja inimeste töömeetodite parendamiseks. Näiteks on võimalik konfigureerida maavärinarusudest inimesi otsivaid roboteid või luua efektiivne töökorraldus inimestele, kes tegelevad kollektiivselt ühe dokumendi või arvutikoodi kallal.
Avastus avaldati teadusžurnaalis Science.
