Euroliidu majapidamised viskavad aastas ära üle 17 miljardi kilo puu- ja köögivilju
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni arvutuste kohaselt visatakse umbes kolmandik maailmas toodetud toidust minema või siis läheb see mingil muul moel raisku.
Riiklike uuringute järgi moodustavad Euroopa Liidu kodudes tekkivatest toidujäätmetest poole just värsked juur- ja puuviljad. See on tegelikult hõlpsalt selgitatav, kuna need moodustavad umbes kolmandiku kogu ostetud toidust, mõningaid neist tuleb koorida (ja koored visatakse ju ikka ära), mõned neist lähevad ruttu pahaks ja lisaks on need suhteliselt odavad.
JRC uuring leidis, et vältimatute jäätmete hulka oleks siiski võimalik kahandada ja vältimatuid jäätmeid (mainitud koored ja muu säärane) oleks võimalik palju jätkusuutlikumalt käsitleda näiteks taaskäitluses.
Uurimus põhineb mudelil, mille teadlased lõid 2010. aasta andmete põhjal. Aluseks võeti 51 erinevat tüüpi juur- ja puuviljad ning kasutati kuuest riigist pärit andmeid – need maad olid Saksamaa, Hispaania, Taani, Holland ja Suurbritannia, nii et ei saa kindlalt väita, et meil praegu sama palju vilju prügisse läheb.
Liiatigi leiti erinevate riikide elanike toitumises ja jäätmekäitluses nii kultuurilistest kui majanduslikest teguritest põhjustatud erinevusi.
Näiteks Suurbritannias ostetakse värskeid juurvilju vähem kui Saksamaal, aga vältimatute jäätmete kogus on praktiliselt sama ning välditavate jäätmete kogus kõrgem. Riikides, kus inimesed kulutasid suurema osa sissetulekust toidule, tekkis ka välditavaid jäätmeid vähem.
Kokku läheb Euroopa Liidus aastas raisku umbes 88 miljonit tonni toitu, mille kogumaksumus on umbes 143 miljardit eurot. Euroliidu säästva arengu eesmärkides (SDG) on välja toodud plaan aastaks 2030 toidujäätmete hulka nii kaupluste kui tarbijate tasandil praegusest poole väiksemaks kahandada.
