Teadlased: iidne inimliik Homo erectus suri välja, kuna oli liiga laisk
(2)
See ilmnes Austraalia riikliku ülikooli (ANU) teadlaste tööst, kes analüüsisid tuhandeid Araabia poolsaarelt avastatud Homo erectuse ehk püstise inimesega seotud leide. Vanemast kiviajast pärit leidude seas olid kivikillud, pihukirved ja muud tööriistad.
Tööriistade olemusest ja sellest, kust need leiti, selgus, et Homo erectus kogus varusid ja valmistas tööriistu minimaalse pingutusega, nähes nii vähe vaeva kui võimalik. „Paistab, et nad ei üritanudki pingutada,“ ütles juhtivuurija Ceri Shipton avalduses. „Mulle ei jää muljet, et nad oleksid olnud avastajatüüpi inimesed, keda huvitas, mis on silmapiiri taga.“
Teadlased selgitasid välja, kuidas iidsed inimesed kohanesid elama kahe suure jõesüsteemi ülemjooksul. Neis paigus olid vesi ja kivid hõlpsasti kättesaadavad.
„Vaatlesime, kuidas inimestele elupaiga lähedal väikese künka otsas oli suur kvaliteetse kivimi paljand,“ ütles Shipton. „Kuid selle asemel, et mäest üles kõndida, kasutasid nad ükskõik milliseid teisi kive, mis olid mäest alla veerenud ja lebasid nende lähedal. Nad teadsid, et paljand on lähedal, aga kuna neil olid piisavad varud juba olemas, mõtlesid nad ilmselt, et milleks jännata.“
Pingutustevaba elustiil näis mõnda aega olevat olnud üsna efektiivne. Autorid märgivad, et Homo erectusel oli oma „tugev ja edukas“ periood, kuid nende võimetus tehnoloogiliselt edasi areneda viis ka inimliigi allakäiguni. Nüüdisinimesed ja neandertallased ronisid mägedesse ja toimetasid tööriistamaterjale väga pikkade vahemaade taga, Homo erectus aga ei suutnud oma tööriistu sel määral edasi arendada, et need oleksid aidanud liigil ellu jääda.
„Setteproovid näitavad, et Araabia poolsaare roheline keskkond kuivas aegamisi kõrbeks, aga hoolimata muutunud maastikust kasutas Homo erectus ikka samasuguse koostise ja suurusega tööriistu nagu varem,“ ütles Shipton. „Nad ei olnud ainult mitte laisad, vaid ka väga konservatiivsed. Polnud mitte mingit progressi ja nende tööriistu pole me neist nüüdseks kuivanud jõesängidest eriti kaugelt kordagi leidnud. Ma arvan, et lõpuks muutus keskkond nende jaoks lihtsalt liiga kuivaks.“
Samas väärib märkimist, et kokkuvõttes eksisteeris "laisk" püstine inimene siiski väga kaua, kauem kui ükskõik milline teine teadaolev inimliik - vähemalt miljon, aga võib-olla kaks miljonit aastat. Liigi eluviisi kohta on teada, et nad valmistasid tulel toitu, samuti oli neil tõenäoliselt oma keel välja kujunenud.
