13.08.2018, 11:11
Varsti õpivad geenidoonorid haigusriskide kõrval ka enda päritolu kohta
FOTO:
Lennart Meri üks lemmikfraase oli: kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme. Need on küsimused, mille üle inimesed ikka aeg-ajalt mõtisklevad. Need on ka küsimused, millele saab aina täpsemaid vastuseid anda. Selle teeb võimalikuks geenitehnoloogia kiire areng ning järjest suuremaks paisuv geenivaramu andmebaas.
Kuidas anda Eesti geenidoonoritele tagasisidet nende päritolu kohta, uuris Tartu Ülikoolis matemaatilise statistika erialal magistritöö kaitsnud Sven Erik Ojavee. Ojavee sõnul uuritakse erinevate rahvuste geneetilisi erinevusi palju.
"Sellekohased teadmised aitavad aru saada inimkonna ajaloost ja rahvaste rändamisest aastatuhandete vältel. Samuti võib nii saada selgitusi sellele, kuidas on inimorganism kohastunud erinevate elutingimustega maailma eri piirkondades."
Ka Eestis tuntakse suurt huvi selle vastu, kas ja mille poolest erinevad eestlased teistest lähematest ja kaugematest rahvastest. Oma esivanemate päritolu huvitab paljusid ka isiklikult.