Meteoore on taevas näha alates 17. juulist, kuid, nagu öeldud, täna ja homme on tipp-päevad (või õigemini ööd). Rahvusvahelise meteooriorganisatsiooni hinnangul võib täna ja homme taevast läbida lausa 100 meteoori tunnis. Kuna sel aastal on Kuu loomine ja perseiidide tähesadu täpselt samal ajal, on meteoorivoolu jälgimine veelgi lihtsam, kuna segav kuuvalgus peaaegu puudub.

Perseiidid on pärit Swifti-Tuttle’i komeedilt. Maa läbib igal suvel tolmusaba, mille komeet orbiidile maha jätab, ja tänu sellele meteoorivoolu näemegi.

Need, mida me meteooridena langemas näeme, on tegelikult pisikesed komeedi purdmaterjali osakesed, mis Maa atmosfääri sisenedes kuumenevad ja lõpuks ära põlevad. Kosmilises ruumis nimetatakse neid meteoroidideks, aga kui need Maa atmosfääri jõuavad, nimetatakse neid meteoorideks. Kui peaks juhtuma, et mõni neist sajab täielikult ära põlemata maapinnale maha, on tulemuseks meteoriit.

Perseiidide ideaalseks nägemiseks tuleks minna paika, mis on linnatuledest eemal, ja valmistuda selleks, et õues tuleb veeta paar tundi. Silmadel kulub pimedusega harjumiseks vähemalt 15–30 minutit ja mida kauem õues oodata, seda rohkem näed. Põhjapoolkeral on mõttekas vaadata kirde poole.

Perseiidide nimi tuleneb Perseuse nimest: punkt, kust meteoorid paistavad tulevat (radiant), asub Perseuse tähtkuju ligidal, seega on ka perseiidid osaliselt saanud Vana-Kreeka müütilise kangelase nime.