ERR Novaator kirjutab, et võiks arvata, et olukorras, kus juba algkoolilastel on oma isiklik nutitelefon ja tohutu hulk interaktiivset infot mõjutab pidevalt lapsi, hakkavad nad ka sellega harjuma ning rööprähklemine on kaasaegses maailmas loomulik oskus, isegi vajadus. Pereterapeut ja psühholoog Kätlin Konstabel nii ei arvanud.

"Lapsed ega täiskasvanud ei ole infomüraga ära harjunud, sest vastasel juhul nad oleks kogu aeg rõõmsad. Aga tegelikult on tekkinud suur segadus, sest infot on liiga palju. Ainuüksi ühe sõna guugeldamisega tuleb väga palju vasteid ja palju sellest on paraku ka valeinfo. Selline olukord tekitab väga palju ärevust," selgitas Konstabel.

Lapsevanem Kersti Viilup leidis, et probleem pole mitte selles, kas anda lapsele nutiseade või mitte, vaid kuidas seda kasutama õpetada: "Eesmärgipärane kasutama õpetamine on tähtis. Probleem seisneb selles, et nutiseade asendab paljudel juhtudes lapsevanemat või hoidjat."

Koolipoiss Kenzo Brauer tõi selle juurde ka elulise näite: "Minu vanemad ei ole tohutud nutitelefonis istujad, aga mõned korrad, kui oleme perega restoranis käinud ja mu väikevennal on raskusi vaikselt istuda, siis on nutitelefoniga tähelepanu mujale pööramine võimalus küll."

Loe lähemalt ERR Novaatorist.