USA Kongressi liikmed nõuavad suurfirmadelt telefonide pealtkuulamise kohta vastuseid
Tõenäoliselt on probleemipüstituse põhjuseks eelmisel aastal ilmunud New York Timesi paljastus, et osad äpid kuulavad inimesi salaja pealt (mille kohta saad täpsemalt lugeda SIIT), mis omakorda on arenenud linnalegendiks, et peaaegu iga rakendus kuulab meid pealt. Samuti on viimasel ajal samal teemal läbi viidud erinevaid uuringuid, millest mõned on hoopis leidnud, et olulisem kui pealtkuulamine, on hoopis äppide võimekus jälgida meie telefoniekraani pilti.
Apple vastas Oregoni poliitikule Greg Waldenile, et firma telefonid ei salvesta virtuaalassistendi Siri käivitamiseks vajalikku "Hey, Siri" kuulmiseks pidevalt heli, samuti öeldi, et Siri ei jaga kogutud informatsiooni. Apple'i sõnul nõuavad kõik nende platvormil heli salvestamiseks kasutatavad rakendused otseselt mikrofonile ligipääsuluba ja peavad selgelt kasutajale näitama, et heli parajasti salvestatakse.
Google'i omanikfirma Alphabet ei vastanud Reutersi päringutele nende poolt saadetud kirja sisu suhtes, samuti ei kommenteerinud oma kirja sisu Apple.
Samas teatas Apple Reutersile, et on mitmeid rakendusi oma rakendusepoest privaatsuspoliitika rikkumiste tõttu eemaldanud. Kirjas kongressi liikmetele ütles suurfirma, et igal nädalal lükatakse rakendustepoest probleemide tõttu tagasi 36 000 rakendust 100 000st.
Mitmed suured tehnoloogiahiiud vaevlevad nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas erinevate andmekaitsega seotud probleemide käes. Kuna inimeste teadlikkus oma andmete haldamise suhtes on suurenenud, on ka poliitikud suurfirmad kõvemini pihtide vahele võtnud. Näiteks käisid eelmisel kuul USA kongressi ees ütlusi andmas nii Facebooki, Twitteri kui ka Alphabeti esindajad, samuti käis Mark Zuckerberg paar kuud tagasi ütlusi andmas EL-i parlamendi ees.
