Spetsialist selgitab: millised on neli hetkel suurimat digitrendi?
2018. aasta esimene pool on läbi ning kuigi aastast on pool veel ees, võib juba praegu julgelt öelda, et käesolev aasta on tehnikamaailmas murranguline nii mitmeski mõttes. Samsung Eesti tootekoolitaja German Baranov toob välja olulisemad trendid, mis on inimeste igapäevast tehnikakäitumist ja tarbimiseelistusi läinud aasta jooksul kõige rohkem muutnud.
1. Suured äärteta ekraanid
Suurte teleekraanide levik ning nende eelistamine on inimeste seas populaarne juba mõnda aega, ent revolutsioon toimus eelmisel ning jätkus sellel aastal. Lisaks sellele, et inimesed on hakanud soetama aina suuremaid ekraane, muutuvad ääred ekraanide ümber aina õhemaks, et neid oleks võimalik kodustesse oludesse paremini sobitada.
„Viime igal aastal Eesti elanike seas teleriuuringut ja selle aasta tulemused näitavad üheselt, et eestlased eelistavad just suuremaid telereid – kui veel mõned aastad tagasi osteti palju 32” ja 40” telereid, siis nüüd on populaarseimad 65” telerid ja trend on jätkuv," ütles Baranov. "Koju sobitamise poole pealt muutuvad telerid aina enam ühtseks ülejäänud ruumiga. Näiteks Samsungi 2018. aasta QLED telerite ambient mode funktsioon seab ekraani värve selle taga oleva seina mustri järgi,“ rääkis mees.
Lisaks teleritele on uus trend tabanud paljude nutitelefonide ekraane. Nimelt valmistavad mitmed tootjad aina rohkem telefone, mille äär ekraani ümber on tehtud sisuliselt olematuks ning seadme esiküljel vaatabki kasutajale vastu vaid puhas ekraan.
2. Küberturve ja andmekaitse
Kuigi paroolide vahetamise vajalikkusest ning enda andmete kaitsmisest on räägitud ammu, sai paljudele see selgeks alles hiljuti, mil maailma tabasid mitmed andmelekkeskandaalid. See pani nii mõnedki inimesed ümber hindama oma senist käitumist nutiseadmetega ning paroole on sel aastal vahetatud ilmselt rohkem kui kunagi varem. Siiski, kui eelmisel aastal oli oluliseks teemaks internetiga ühendatud koduseadmete ehk IoT (Internet of Things) turvalisus, siis sel aastal tõusevad tähelepanu alla ettevõtted.
„Sel aastal on aset leidnud mitu suurt andmeleket, millest tuntuim on miljonite Facebooki kasutajate andmete sattumine Cambridge Analytica nimelise ettevõtte kätte. Sellised juhtumid on juba praegu sundinud suuri andmehulki valdavaid ettevõtteid uusi meetmeid rakendama ja inimeste andmetega ettevaatlikumad olema, sealhulgas vahetama oma sotsiaalmeediakontode, kirjakastide, telefonide ja paljude muude seadmete paroole,“ ütles Baranov.
3. Internetiga ühendatud seadmed muutuvad päriselt targaks
Juba tükk aega on inimesed saanud enda kodudesse soetada seadmeid, mida on võimalik internetiga ühendada ja seejärel panna mingit tegevust tegema – näiteks tulesid kustutama. Mida aeg edasi, seda enam suudavad need internetiga ühendatud seadmed omavahel koostööd teha. Tänapäeval suudavad ühes ökosüsteemis edukalt omavahel suhelda nii pesumasin, robottolmuimeja, külmkapp, nutitelefon, teler, aktiivsusmonitor ja mitmed muud koduseadmed, et kasutajale elu võimalikult mugavaks teha.
„Kui vanasti sai oma nutikoju tulnud inimene telefoni kaudu tuled põlema ja termostaadi kindla temperatuuri peale sättida, siis aina rohkem luuakse taolisi lahendusi, kus nupuvajutusega teevad sinu eest seadmed kõike, mida vaja ning neid saab näiteks nutitelefoni kaudu hõlpsalt juhtida,” selgitas Baranov.
4. Kantavad seadmed hakkavad päriselt elusid päästma
Ilmselt on paljud märganud tuttava randmel mingit sorti aktiivsusmonitori, millega sõber enda igapäevaseid samme ja kehalist aktiivsust mõõdab. Sel aastal hakkame nägema aga aina rohkem selliseid, mis suudavad inimesi elulistes situatsioonides aidata.
„Näiteks on juba mõned seadmed pälvinud Ameerika Ühendriikide toiduameti FDA kinnituse, et neid võib kasutada südametegevuse jälgimiseks. Kui kasutaja süda peaks mingil põhjusel hakkama ohtlikult kiirelt puperdama, siis annab seade sellest inimesele märku ning nii võib varakult jälile saada ohtlikele haigustele,“ ütles Baranov.
Seega on seadmemaailmas aset leidmas muutus, kus meie kodudes olevad ja randmel paiknevad seadmed enam lihtsalt ei kogu andmeid, vaid võtavad need andmed ja teevad nende põhjal inimeste jaoks olulisi järeldusi.
