Maaülikooli järveteadlased: ilm teeb järvedele sel aastal üllatusi

Varane ja soe kevad ning pikalt kestnud suvesoojus muudab ka järvede olukorda, kirjutab ERR Novaator. Mis on Eesti järvedes tänavu teisiti, selgitavad Eesti Maaülikooli järvetundjad oma suvistele uurimistulemustele tuginedes.

Kas kõigi järvede ökoloogiline seisund sõltub olulisel määral ilmaoludest?

Kui järv on rikutud, siis ilm tema ökoloogilist seisundit eriti ei mõjuta. Eestis on selliseid järvi vähe, näiteks Harku. Enamik meie järvedest on heas või peaaegu heas seisundis ning reageerivad selgelt temperatuuri ja veerežiimi muutustele.

Kuidas järved tavaliselt talitlevad ning kas selle aasta soojad ilmad on olukorda muutnud?

2018. aasta on eriline. Juba maikuus oli veetemperatuur paljudes järvedes üle 20°C. Enamasti juhtub nii alles juulis.

Kui tavaliselt on kevadine veeõitseng lühike ja seda põhjustavad kold- ning ränivetikad, siis sel aastal oli mitmes järves juba varakult ohtralt sinivetikaid. Sooja ilmaga kihistub vesi kiiresti ja järved lähevad "lukku": pealmine soe vesi sügavamaga enam ei segune.

Planktonvetikad kasutavad kevadise toiteainete varu ära ning sügavamast veekihist ja põhjast seda enam juurde ei tule. Veeõitseng taandub, tekib selge vee periood. Kihistumine on seda tugevam, mida sügavam järv. Väga suurtes järvedes tekib kihistust harva, sest tugev lainetus loksutab veesamba ühtlaseks.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.