Ära unusta vett juua: isegi kerge vedelikupuudus teeb mõttetöö tublisti raskemaks
Uus metaanalüüs, mis avaldati teadusajakirjas Medicine & Science in Sports & Exercise, keskendus selle välja selgitamisele, missuguseid ajuprotsesse erineval tasemetel vedelikupuudus kõige enam mõjutab. Leiti, et kui inimene kaotab dehüdratsiooni tõttu vedelikukoguse, mis on võrdne vaid kahe protsendiga ta kehamassist, hakkab vaimne võimekus kahanema.
„Leidsime, et juba kerge vedelikupuuduse puhul ei saa inimesed enam keskendumist ja tähelepanu või siis keerukat ajutööd nõudvate ülesannetega hästi hakkama,“ ütles juhitvautor Mindy Millard-Stafford Georgia osariigi tehnoloogiainstituudist NPR-ile.
Millard-Stafford ja ta kolleeg Marrhew Wittbrodt võtsid ette 33 varasemat teadustööd, milles dehüdratsiooni ja vaimsete soorituste vahelisi seoseid uuriti. Neis töödes vaadeldi kokku 413 inimest, kes olid kaotanud vedelikukoguse, mis oli võrdne 1-6 protsendiga nende kehamassist. Selgus, et kaks protsenti kehamassist on kriitiline piir, millest suurema vedelikukaotuse puhul enam inimesed vaimselt nii teravad ei ole.
Sellist vedelikupuudust ei pruugi inimene aga tähelegi panna, sest janu ei pruugi üldse tekkidagi. See tähendab, et vaimne sooritusvõime võib hakata kahanema isegi siis, kui me ei tunne, et vett juua vaja oleks.
Uus analüüs toetab varasemaid uurimusi, mis on leidnud, et dehüdratsioon pärsib mõningaid vaimseid protsesse rohkem kui teisi. Eriti tugeva hoobi saavad vedelikupuuduse puhul tähelepanuvõime, motoorne koordinatsioon ja täidesaatvad ehk eksekutiivsed funktsioonid. Reaktsioonikiirust näiteks vedelikupuudus samas nii tugevasti ei mõjuta, näitas uurimus.
Uuel teadustööl on omad kitsaskohad, kasvõi näiteks see, et selle aluseks olnud teadustööd viidi läbi erinevate teadlaste poolt erinevates tingimustes, kuid raamistiku, mille põhjal edasi töötada, annab see teadlastele siiski.
Ehkki iga inimene on erinev, on eksperdid soovitanud naistel tarbida 2,7 ja meestel 3,7 liitrit vett päevas.
