Facebook on enne USA valimisi kimpus platvormil laamendavate Vene trollidega
Facebook teatas eile, et nad avastasid oma keskkonnast poliitilise mõjutamise kampaania, mille eesmärgiks võis olla mõjutada selle aasta novembris toimuvaid üldvalimisi, vahendab The New York Times. Firma sõnul eemaldasid nad platvormilt 32 võltskontot ja -lehte.
Vaatamata sellele, et ettevõte ei sidunud kontosid otseselt Venemaaga, ütlesid Facebooki töötajad, et paljud kasutatud meetodid on sarnased vene trollivabrikute (Internet Research Agency või teise nimega Glavset) poolt kasutatutega. Glavseti peetakse ka 2016. aasta valimiste peamiseks manipuleerijaks.
Facebooki sõnul keskendus tegevus polaarsete probleemide võimendamisele: näiteks üritati uuesti korraldada valgete ülemvõimu marsside protestimarsse ning võimendati ka äärmusvasakpoolset #AbolishICE kampaaniat, mille lõppeesmärgiks on USA immigratsiooniameti ära kaotamine.
"Hetkel ei ole meil piisavalt tehnilisi tõendeid, et öelda, kes täpselt seda tegi," ütles Nathaniel Gleicher, Facebooki küberturvalisuse juht NY Timesile. "Aga me võime öelda, et mitmed nendest kontodest kasutasid sarnaseid meetodeid nagu I.R.A. ning olid teadaolevate Vene trollikontodega seotud."
Kuid Facebook pole ainus Venemaa poliitilise mõjutamise sihtmärk. Daily Beast vahendab, et eelmisel aastal ründasid vene häkkerid ebaõnnestunult ka valimistel osaleva demokraadist Missouri senaatori Claire McCaskilli kontorit. Samuti on USA julgeolekustruktuuride andmetel sihikule võetud veel üks kandideeriv demokraadist senaator.
Kõige selle tõttu teeb Facebook nüüd aktiivselt USA salateenistustega koostööd, et rikkumisi tuvastada. Kuna Facebook on olnud viimasel ajal erinevate andmelekkeskandaalidega pahuksis, on firma väärtus märgatavalt langenud (loe rohkem SIIT). Ainus võimalus investorite usaldus tagasi teenida ongi näidata, et probleemide lahendamisega tegeletakse.
Poliitikud ütlevad vähe, kuid tähenduslikult
Valge Maja esindaja Hogan Gidley ütles teisipäeval ajakirjanikele, et president Trump on teinud selgeks, et "tema administratsioon ei tolereeri välist sekkumist valimisprotsessi, olenemata kas sekkujaks on mõni teine riik või muu asutus." Samas ütles Trump samal päeval Twitteris, et tema kampaania ja venelaste vahel pole salakokkuleppeid (Trump kasutas sõna collusion), kuid teatas samal ajal tähenduslikult, et salakokkulepped ei ole kuriteod (collusion is not a crime).
Loomulikult ei kommenteeri ei demokraadid ega vabariiklased Venemaa seotust protsessides, vaid mõlemad pooled tõdesid pigem lakooniliselt, et sotsiaalmeediaplatvormidel puudub kontroll oma keskkonnas toimuva, sealhulgas ulatusliku mõjutustegevuse üle. Sellega visatakse kivi Facebooki kapsaaeda.
Facebooki tegevjuhid kirjeldasid väliskampaaniatega võitlemist kui kassi-hiire mängu, kuid ütlesid, et nad arenevad pidevalt ning suudavad kurjade kavatsustega kampaaniaid järjest edukamalt tuvastada. "Turvalisus on võidurelvastumine ja see ei saa kunagi läbi," ütles üks Facebooki tippjuhtidest Sheryl Sandberg intervjuus NY Timesile.
Ettevõtte sõnul olid praegu eemaldatud kaheksa lehte, 17 profiili ja seitse Instagrami kontot loodud 2017. aasta märtsi ja selle aasta mai vahelisel ajaperioodil ning need avastati esimest korda kaks nädalat tagasi. Üht lehte jälgis kokku 290 000 inimest.
Eelmise aasta aprillist selle aasta juunini korraldasid kontod 150 reklaamikampaaniat, mis läksid kokku maksma 11 000 dollarit. Kampaaniate eest maksti USA või Kanada dollarites. Lisaks kampaaniatele korraldasid kontod sama ajaperioodi jooksul 30 üritust, mille vastu ilmutas huvi kokku 4700 Facebooki kasutajat.
Võrreldes 2016. aastaga oli see kord rikkumiste tuvastamine raskem: toona kasutasid trollid vene IP-aadresse ning maksid reklaamide eest rublades. Seekord kasutati VPN-lahendusi, mis aitavad kasutaja IP-aadressi peita ning reklaami ostmiseks kasutati kolmandaid osapooli (näiteks reklaamiagentuure). "Kurjategijad on see kord olnud ettevaatlikumad ning seda suuresti meie eelmisel aastal kasutusele võetud kaitsesüsteemide tõttu," ütles Gleicher.
Kuid oli ka otseseid tõendeid, et kahtlased kontod olid seotud I.R.A-ga. Gleicheri sõnul oli üks kindlasti Glavsetiga seotud konto seitse minutit ühe sellise lehe administraator kuni see sealt eemaldati.
Päris üritused, kuid kes on nende korraldamise taga?
Täpselt nagu 2016. aasta kampaanias, keskenduti ka see kord äärmuslike sotsiaalprobleemide võimendamisele ning korraldati isegi reaalselt toimunud üritusi. Näiteks korraldas üks lehtedest nimega Resisters (eesti keeles vastupanuliikumine) eelmise aasta augustis ürituse, mis pidi olema protestiürituseks Washingtonis korraldatavale valgete ülemvõimu marsile, mille korraldajad olid varasemalt korraldanud Charlottesville'i üritusi.
Facebook võttis ürituse maha ning teatas 2600 üritusest huvitatule ja 600le osalejale, et ürituse korraldajad on kahtlust tekitavad. Protesti korraldajad teatasid seepeale, et võltskonto lõi kõigest ürituse Facebooki, kuid päriselt toimuv protest on siiski reaalne ja selle taga on reaalsed inimesed, mitte vene trollid.
Armeedokumentide lekitamisega tuntuks saanud Chelsea Manning oli üks nendest, kes ütles, et protest on täiesti reaalne. "Me hakkasime seda organiseerima juba mitu kuud tagasi," ütles ta. "Inimesed Washingtonist ja Charlottesville'ist rääkisid sellest juba vähemalt eelmisest veebruarist."
Teine trollkontode poolt võimendatud kampaania on varemmainitud #AbolishICE, mille eesmärk on ära kaotada USA immigratsiooniamet. Äärmuslik probleem on vesi vabariiklaste veskile - see võimaldab neil sildistada selle poolt olevaid demokraate kui ekstremiste, kes tahavad avatud piire. President Trump on läinud isegi nii kaugele, et soovitanud demokraatidel kampaaniat toetada, et oma tõelist palet näidata.
Facebook tugevneb veelgi, kuid kas see on piisav?
Alates 2016. aastal ilmsiks tulnud probleemidest on Facebook oma turvameeskonda laiendanud - palganud näiteks terrorismivastaseid eksperte ning teisi töötajaid, kes tegelevad turvalisusega. Samuti üritab ettevõte järjest enam rakendada probleemide tuvastamisel tehisintellekti ja on muutnud poliitiliste kampaaniate reklaamitingimusi - selleks, et nüüd sotsiaalvõrgustikus USAs poliitilist reklaami teha, peavad reklaamijad registreeruma USA meiliaadressiga ning lisaks sellele on kõik poliitilised kampaaniad nüüdsest avalikus andmebaasis ja kõigile nähtavad.
Vaatamata sellele on koordineeritud mõjutuskampaaniad siiski toimumas ka praegu. Näiteks levisid valeuudised ulatuslikult enne juulis toimunud Mehhiko valimisi ning hetkel on firma jännis sarnase probleemiga Brasiilias, kus valimised toimuvad oktoobris.
Ameerika Ühendriikide üldvalimised on firmale aga tõsiseks proovikiviks ja tõestamise kohaks. Kui ka see kord tuleb ette probleeme, võivad Facebooki rahalised probleemid veelgi enam süveneda, samal ajal on olemas ka oht kogu maailma turvalisusele ja demokraatlike protsesside takistamisele. USA riiklik luurejuht Dan Coats ütles, et ka seekordsetel valimistel on Venemaalt lähtuv oht jätkuvalt olemas. "Punased hoiatustuled vilguvad taas," ütles ta.
