NASA värske raport: ISS-i saatus on segane, õiget jaama allatoomisplaani pole olemas

Rahvusvahelise kosmosejaama ehk ISS-i tulevik on hämaravõitu, aga kell tiksub sügisel 20-aastaseks saava jaama kahjuks. NASA raporti järgi on aasta algul Valge Maja poolt välja käidud mõte jaam 2025. aasta paiku erakätesse anda pigem kahtlane ja seetõttu on kõige tõenäolisem, et millalgi juhitakse jaam tagasi Maale. Kuid see pole ei lihtne ega läbimõeldud ettevõtmine.

„Millalgi tulevikus tekib NASAl vajadus ISS maha kanda ja orbiidilt eemaldada,“ ütleb raport. „Aga praegu ei suuda agentuur tagada, et kui ISS Maa atmosfääri siseneb, siis see ka Vaikse ookeani lõunaossa sihtpiirkonda laskub.“

NASA on küll ettevalmistustöödega pihta hakanud, kirjutab Popular Mechanics, aga kuna ISS pole ainult ühe riigi oma, sõltub palju läbirääkimistest eelkõige venelaste Roskosmosega. Kõnelused venivad üsna aeglaselt – eelmise aasta jaanuaris Roskosmosele saadetud esialgne tegevuskava olevat ikka alles üle vaatamisel. Ja selleski on veel palju vastuseta küsimusi.

Allatoomine maksab peaaegu miljard dollarit

Näiteks pole teada, kui palju kütust täpselt selleks vaja on, et jaam õigesse kohta juhtida. Samuti ei ole teada, kas ja kui hästi taluvad orbiidilt eemaldamist kõikvõimalikud süsteemid ja sensorid, mis on tarvilikud selleks, et jaama Maale tulek kulgeks kontrollitult.

„NASA hinnangul võtab kontrollitud viisil Maa atmosfääri sisenemine ja orbiidilt väljumine ettevalmistusaega kuni kaks aastat ja läheb maksma umbes 950 miljonit dollarit,“ öeldakse raportis. Jaama ülalpidamine maksab aastas NASA-le 3-4 miljardit.

Peamine osa "allatoomisrahast" kulub ekstrakütusele, mis on vaja jaama toimetada. Õige koht, kus jaam peab Maaga kontrollitult kokku põrkama, tähendab nn Point Nemot ehk Nemo punkti, mis on üks kõige kõrvalisemaid kohti Maal (inimeste seisukohast), asudes Vaikse ookeani lõunaosas asutstatud punktidest väga kaugel. Seda piirkonda tuntakse ka kui kosmoseaparaatide surnuaeda.

Sihtimine ja õiges kohas Maaga (õigemini veega) kokkupõrkamine on väga oluline. ISS ei põle tervenisti atmosfääris ära, hinnanguliselt jääb umbes 16% jaamast ehk 24–78 tonni suurel kiirusel taevast langevat kosmilist prügi alles. Keskkonnamõju poleks suur, öeldakse raportis, kuna kõikvõimalikud mürgised aimed ja materjalid põleksid atmosfääri sisenedes ära, ent kokkupõrge näiteks mõne laevaga võib lõppeda traagiliselt.

Kõik masinad lähevad rikki

Kui aga jaama peaks tabama mingi ootamatu rike ja kaht aastat pole aega oodata, on olukord veel keerulisem. Oletame, et jaama tabab meteoriit – sellisel puhul on aega jaam turvaliselt Maale tagasi tuua umbes pool aastat, öeldakse raportis. Kuid üleilmsel kosmosekogukonnal pole hädaolukorra jaoks tagavaraplaani. Puudub näiteks tarkvara, mille abiga erinevate jaamamoodulite mootorid üheaegselt käivitada, et see kriisi puhul orbiidilt ära tuua ja pole ka vajalikku kogust kütust, millega saaks jaama kiirelt turvalisse tsooni liigutada. See tuleks kriisi puhul soetada lennundusettevõtetelt.

Raport ütleb, et nagu kõik masinad, läheb ka ISS ühel päeval rikki. Risk, et varustus pärast aastat 2024 kardinaalselt üles ütleb, on tõsine, kuigi Boeing, peamine alltöövõtja jaama küsimustes, on väitnud, et aastani 2028 peaksid kõik süsteemid tip-top töökorras püsima. Ent jaama ülalpidamiskulud on pidevalt kasvamas, kuna osa varustuse tootjaid on juba tegevuse lõpetanud, detailid kuluvad üha kiiremini ja nii edasi. Seetõttu ei pea raport ka jaama andmist erakätesse pärast aastat 2025 kuigi heaks mõtteks – liiga riskantne ja liiga kallis ettevõtmine, millest eraomanikul oleks väga keeruline tulu saada. Kui NASA laseb jaamal orbiidil edasi olla, tähendab see, et ülalpidamiskulude tõttu lükkuvad sujuvalt edasi kõikvõimalikud inimese Kuule või Marsile toimetamise projektid.

Nii või teisiti on selle välja nuputamine, kuidas jaam orbiidilt ohutult Maale tuua, üsna kiiret lahendust vajav küsimus.