"Ma ei tahaks pettumust valmistada, aga Marsile pole võimalik korralikku atmosfääri tekitada niipea. Vähemalt sellist, mille mõjul võiksid voolata planeedi pinnal jõed ja laiuda järved," nentis Bruce Jakosky, Colorado Boulderi ülikooli planeediteadlane ERR Novaatorile.

Värskes töös arvutas Marsi ümber tiirleva tehiskaaslase MAVEN missiooni juhtivteadur Christopher Edwardsiga Põhja-Arizona ülikoolist välja, palju leidub planeedil kokku süsinikdioksiidi. Ainsat planeedi temperatuuri kergitavat kasvuhoonegaasi peale veeauru, mida leidub Marsil märkimisväärses koguses. Sellest suur osa on koondunud tahkunud vormis planeedi poolustel koosnevatesse liustikesse.

Mõned visionäärid ja ulmekirjanikud on välja pakkunud, et Marsi elukõlbulikuks muutmiseks võiks õhkida poolustel vesinikpomme. Täpsemate arvutuste alusel pole ettepanekul erilist jumet. "Leidsime, et see kergitab planeedi pinnatemperatuuri vähem kui 10 °C võrra. Küsimus pole selles, et planeeti ei saaks üldse Maa-sarnaseks muuta, aga seda ei saa teha paari pommiga, nagu mõned väidavad," lisas Jakosky. Praegu on Marsi keskmine pinnatemperatuur ligikaudu -60 °C