Ammu välja surnud taimetoidulise karuliigi arengulugu sai selgemaks
Kuni praeguseni on see, kuidas koopakarust taimetoiduline loom sai, teadlastele parasjagu peamurdmist pakkunud. Asi on selles, et koopakaru otsese eellase, nn deningeri karu (elas Euraasias 1,8 miljonit kuni 100 000 aastat tagasi) kivistised on erakordselt haruldased.
Phys teatab, et ajakirjas Historical Biology on nüüd ilmunud teadusartikkel, mis koopakaru tekkeloole uut valgust heidab. Teadlased Saksamaalt ja Hispaaniast leidsid nimelt, et mainitud eellase, deningeri karu menüü oli koopakaru omale sarnane. Analüüs näitab, et deningeri karu kolju- ja lõualuude ning hammaste vorm ja ehitus viitavad sellele, et ka see karu oli suuresti taimtoiduline.
Teadlased skaneerisid kivistisi mikrokompuutertomograafia meetodil ja võrdlesid selle põhjal deningeri karu koljust loodud 3D-kujutist klassikalise koopakaru ja tänaste karude omadega.
„Analüüsid näitasid, et deningeri karu lõualuud ja kolju olid koopakaru omale väga sarnased,“ ütles Baieri liidumaa zooloogiakogu imetajate osakonna juht ja uurimuse kaasautor Anneke van Heteren. See viitabki mõlema liigi taimetoidulembusele.
„Arutelu selle üle, kui suures osas koopakaru taimetoitlane oli, käib siiamaani. Ja see on ka põhjus, miks uus info tema eelkäija kohta nii oluline on; me saime seeläbi teada, et koopakarude ja pruunkarude toitumises olid olulised erinevused juba 500 000 aastat tagasi, võib-olla isegi varem,“ lisas teine kaasautor Mikel Arlegi Baskimaa ja Bordeaux` ülikoolidest.
Veel leiti, et Pürenee poolsaare ja muu Euroopa deningeri karude luude kujudes oli erinevusi, mida siiski toitumisega ei seostata. Võimalik, et Pürenee mäestik toimis justkui loodusliku barjäärina, mistõttu poolsaare ja muu Euroopa karude vahel tekkis geneetiline eristuvus.
Koopakaru oli skeleti ehituselt tänapäevasele pruunkarule sarnane, aga suurem. Keskmise isakoopakaru kaal võis jääda 350-600 kg juurde, aga mõned tõelised hiiglased võisid kaaluda lausa terve tonni.
