Teadlased on ammu arvanud, et Europal võib leiduda elu, kuid praeguseks pole veel ükski missioon Jupiteri kuu pinnale jõudnud. Nimelt arvasid teadlased varem, et elumärkide leidmiseks on vaja sügavale Europa pinda puurida, nüüdne uurimus väidab aga, et elu märgid võivad kuu pinnal säilida kuni 10 miljonit aastat ning seda vaid ühe kuni kolme sentimeetri sügavusel. See tähendab, et tõenäoliselt on nüüd teadlaste soov Europa pinnasenäidiseid koguda veelgi suurem.

Kosmoseteadlastel on võimalik juba varsti avastuse paikapidavust testida. Nimelt on NASAl plaanis Europale saata vähemalt kaks missiooni - esimene nendest peaks olema 2022. aastal toimuv möödalend, mis peaks suutma tuvastada parimad maandumis- ja uurimispaigad. Edu korral järgneks sellele ka kuu pinnal maabuv kulgur, mis võimaldaks juba ka pinnaseanalüüside võtmist.

NASA on varem oletanud, et maaväline elu leitakse järgmise kahekümne aasta jooksul ning tõenäoliselt on Europa selle leidmiseks üks kõige tõenäolisemaid taevakehi, kuna kuul paiknevad ulatuslikud vedelas olekus ookeanid, mida katavad paksud jääkihid.

Uurimus avaldati teadusžurnaalis Nature Astronomy.