Püha Martini oja, rahvapäraselt lihtsalt Mardi oja või Mardioja algas Lasnamäe paekalda allikatest Lubja tänava kandis, kusjuures ülemvoolul oli ojal kaks haru, mis kulgesid nüüdse Kadrioru Saksa gümnaasiumi taga asunud vanausuliste kalmistu kõrvalt. Üks haru voolas seejärel enamvähem tänase Gonsiori tänava joonel, teine läbis aga diagonaalis Torupilli asumi. Endise sotsiaalministeeriumi hoone ees said harud üheks ojaks, mis keeras vana raadiomaja suunas, voolas 21. kooli kõrvalt, ületas Raua tänava ja suubus Härjapea jõkke enne praegust Pronksi tänava ja Narva maantee risti. Koos voolasid nad mööda Jõe tänava joont mere suunas. Kitsas Mardi oja aeti kinni juba 19. sajandi lõpus.

Mardi oja voolas umbes sel joonel uue ja vana raadiomaja vahelt 21. kooli suunas.
Mardi oja tuli sel joonel 21. kooli poolt, voolas Raua tänava alt edasi Pronksi tänava ja Narva maantee risti suunas.
Mardi oja ääres asus vanasti Mardi või Martini mägi. See oli kõrgendik Tartu maanteest põhjapoole tänase Hiltoni hotelli juures Politseiaia pargi kõrval. 17. sajandil asusid seal mõis ja kõrts.

Torupilli eeslinnale oli omal ajal tõsine oht kõrgemal asuv Ülemiste järv, sest aeg-ajalt murdis järve vesi läbi liivaluidete ning uputas ümbruskonda. Üks selliseid üleujutus oli 5. juunil 1867, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi tõkkeks ehitatud muldvalli. Kuna Ülemiste mäel oli linna suubuv magistraaltoru lahtine, tormas Ülemiste vesi Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla ning uuristas Tartu maantee liivasesse pinda sügava ja laia sängi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni Kivisillani samanimelise tänava kohal vee all. Vesi valgus ka kõrvaltänavatele.

Lasnamäe veerul oli üldse palju allikaid. Mardi oja kõrval veel mitme lättega Katariina ehk Kadri ehk Liiva oja. Vesise pinnase tõttu oli 19. sajandil Tartu maanteel mitu silda.

Artikli koostamisel on kasutatud Tallinna entsüklopeedia andmeid ning Robert Nermani materjale.

Järgmisel korral räägime Pöide kiriku ja ordulinnuse ajaloost.