Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: lugu Tartu kadunud mõisast ja seminarist

Tartus Tähe tänava lõpuosas Ropka linnaosas asub park, kust leiab mälestuskivi seal asunud Piiskopi mõisas Rootsi ajal eesti soost õpetajaid koolitanud Forseliuse seminarile.

Piiskopi mõis on üks seitsmest Tartu territooriumil asunud mõisast. Mõisa üks osa (Bischofshof) kuulus algselt Tartu Katariina naistsistertslaste kloostrile. Need maad läksid 1625. aastal Tähtvere mõisa koosseisu. Teine osa ehk Papinmoise kuulus aga lauamõisana Rootsi ajal tollasele kindralsuperintendendile (luterlik ülemvaimulik). Lauamõisa ehk elatismõisa staatuses oli mõis veel möödunud sajandi alguses.

Aastatel 1684-1688 tegutses mõisas Bengt Gottlieb Forseliuse asutatud seminar. Seal koolitati eesti soost poisse külakoolide õpetajateks ja köstriteks. Õpe kestis koolis kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti raamatuköitmist, kirikulaule, saksa keelt ning arvutamist.

Forselius käis oma parimate õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuningas Karl XI ees, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid.

1688. aastal sõitis Forselius taas Stockholmi, kus ta määrati Eesti– ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. Talle anti ka luba koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis. Tagasiteel hukkus aga Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Nelja aasta jooksul jõudis seminaris õpetust saada ligi 160 eesti noormeest.

Praeguse Forseliuse pargi koha peal ja selle ümbruses laiunud mõisa kunagistest hoonetest ei ole midagi säilinud. Pargi kõrval asuv põhikool kannab aga Forseliuse nime. Artikli koostamisel on kasutatud www.genealoogia.ee ja www.miksike.ee andmeid.

Järgmisel korral räägime omal ajal läbi Tallinna voolanud Mardi ojast.