Nutikodu: lüliti on lihtsalt lüliti – või kas ikka on?
Väikse poisina oli tükk tegu, et tuld põlema saada – keldris asuv lüliti sai peale pikemat rehavarrega koksimist lõpuks jäädavaid kahjustusi ja teda me ei suutnudki enam päästa, kirjutab nutikodulahendused.ee.
Täna ollakse aru saanud, et pistikupesa võib asuda põranda ääres, ca 20 cm kõrgusel ja lambilüliti mõnus asukoht on umbes meeter maast.
Nüüd on ka väiksemakasvulistel inimestel lihtne tuld sisse-välja lülitada. Ikka vajutad näpuga alla või üles.. või on ka siin midagi muutnud?
Jah, on küll. Lülititootjad teevad väikseid kuid kindlaid samme ka selle revolutsiooni suunas. Miks peab lambilüliti olema kole? Miks peab seda vajutama või pressima või all hoidma?
Vot ei pea küll – täna on võimalusi palju ja kes tahab saab lüliti, mis süütab valguse silitamise peale – või teeb seda pelgalt küsimise peale.
Kuna valikut on palju, siis proovin natukene kokku võtta ja olukorda lihtsustada.
Lüliteid on laias laastus kolme tüüpi
* Tavalised klahvlülitid või vedrulülitid
* Puutetundlikud lülitid
* Puutevabad lülitid (selleks erilahenduseks on tihtipeale mingisugune spetsiaalne paneel, mis võib-olla juhib kütet ja tuld samast asukohast. Mõni kasutab lülitina nutitelefoni või tahvelarvutit.)
Tavalised lülitid
Tavalised lülitid on olnud meie majades juba sellest ajast, kui elekter saabus. Milline oli esimene lambilüliti, ma päris täpselt ei tea, aga selles olen veendunud, et ta oli väga praktiline ja mitte eriti ilus või kompaktne.
Aja jooksul on tootjad sellest aru saanud, et lülitid ja pistikupesad on osa meie disainist. Nii võib poelettidelt leida laias valikus lüliteid igale maitsele. Või noh – enamasti on need ikka ühesugused, klahvid üles/alla ja raami sees.
Värvi ja kuju saab valida mingil määral. Dimmerdamine on lahendatud enamasti kas klahvi all hoidmisega (teatud trafode puhul) või pööratava rõnga abil. Levinumad sellised lülitid eestis on Jung ja Schneider.
Eelised
+ Lülitite tootjaid on sadu ja valikut on palju
+ Kõik oskavad neid esimesest silmapilgust kasutada
+ Hinnad on laias valikus, mõnest kuni sadade eurodeni. Igaüks leiab sobiva
Puudused
– Disaini poolest ikka see sama mis naabrimehel
– Dimmerlülitid on enamasti pööratava nupuga ja ebamugav kasutada.
– Kui on rohkem lülitusgruppe, siis peab panema pika lülitite rivi
Puutetundlikud lülitid
See on juba suur samm lülitite maailmas edasi. Puudub tavaline klahv, mida pressida, vaid piisab õrnast silitusest üle lülitipinna ja valgus süttib.
Dimmerdamine on enamasti lahendatud sõrme pealhoidmisega või ringjate liigutuste lugemisega.
Kuna sellised on juba tehnoloogiliselt arenenum, peitub neis lülitites tavalisest rohkem tarkust. Näiteks Vitrumi disainlülitites peitub LED-valgustus, mis kuvab hetkelist valguse olekut. Nii on selge, milline nupp on sisse lülitatud ja milline maha dimmerdatud.
Kui lähemalt Vitrumi lülitit vaadata, siis see on ka sisekujundajate suur lemmik. Nimelt on lüliti esipaneeli võimalik valida laserlõigatud Klaasi, Kivi või uudse Krion-materjali vahel.
Klaasist laserlõigatud paneelidel on süvendatud nupukohad ning värvivalik on peaaegu et piiramatu.
Eelised
+ Uudne disain ja tehnoloogia
+ Lülitid ei ole igavad tükid seinal, vaid annavad juurde sisekujundusele
+ Mõnus kasutada
+ Lai valik katteid ja funktsioone
+ LED-valguse ja heliga tagasiside
Puudused
– Pigem kallid
– Vitrumi lüliti jaoks on vajalik spetsiaalne lülititoos
Puutevabad lülitid
Kõlab uskumatult või kummaliselt, aga selliseid lüliteid on ja neid tuleb juurde.
Mida tähendab puutevaba? See tähendab, et lülitit ei pea füüsiliselt katsuma, et tuld juhtida. Piisab kui käe lüliti juurde viid ja valgus kustub/süttib. Dimmerdamine on sellisel juhul lahendatud käe lüliti ees hoidmisega.
Puutevabadest lülititest leiab meie maalt tootja nimega Anigmo. Anigmo on sarnane Vitrumiga, sest ka tema puhul on võimalus valida erinevate katete vahel: plastik, klaas, kivi, puit.
Anigmo teeb eriliseks veel see, et neil on valikus ka variante, mida saab ära peita. See tähendab, et visuaalselt ei ole kodus ühtegi lülitit – on peidetud asukohad, mida vaid kindlad inimesed teavad – põnev, eks?
Kui nüüd siia näpuotsaga mingisugust nutilahendust panna, saab väga laheda kontseptsiooni. Näiteks süttivad ja kustuvad valgustid liikumisanduritega, aga kes teab saab vajadusel käeviipe abil ka seda mõjutada.
Eelised
+ Päris futuristlik lähenemine - lüliti reageerib lähedusele
+ Võimalik lülitid muuta nähtamatuks
+ Anigmo lülititel on viieaastane garantii
+ Hind mõistlik
+ Lai valik katteid
Puudused
– Lülitid ühe valgustigrupi jaoks, puuduvad grupilülitid
Erilahendused
Erilahenduste puhul on võimalusi igasuguseid – näiteks võimalik lülititest üldse loobuda. Kasutades nutikaid pirne, võid ühendada kodu Amazon Alexa või Google Home'iga ja tulesid juhtida ainult oma häälega – täpselt nagu kümme aastat tagasi ulmefilmides.
Keerukamates süsteemides on kasutusel paneellülitid, kus on väike ekraan ja mitmeid võimalusi. Need olid vahepeal targa kodu sünonüümiks, kuid pahatihti ajasid koduomaniku pea halliks, sest lambi lülitamiseks tuli menüüdes surfata ja õiget käsklust taga otsida.
Ka tavaline rumal liikumisandur on erilahendus – lülitit ei ole, valgus süttib, kui vaja ja kustub, kui keegi ei liigu enam vaateväljas. Iseenesest väga hea ja mugav, aga üsna piiratud. Vahepeal jääd kauemaks mõtlema ja tuli kustub.
Lüliteid ja pistkuid on meil kodudes täna rohkem kui kunagi varem, seda enam on tähtsad nende välimus ja funktsionaalsus. Ühe korra läbi mõeldud lahendus on kordades mõnusam kasutada kui ehku peale paigaldatud lülitid.
Näitena toon ühe reaalse olukorra elust. Tuttav ehitas omale kodu ning tahtis natuke ägedamat majapidamist kui keskmisel Eesti mehel – selleks oli palju erinevaid valgustite gruppe ja lülitusi.
Iseenesest oligi kõik viimase peal, aga esikusse pidi vaeseke ära mahutama kokku 15 lülitusnuppu – milleks olid tavalised kolme klahviga lülitid viie kaupa reas.
See oli umbes viis aastat tagasi ja ma ei ole päris kindel, kas ta tänaseks on ise selgeks saanud, mis lüliti mille jaoks on. Sellises punktis oleks palju mõnusam kasutada nt Vitrumi paneellüliteid.
