Magus peatükk petroseksuaali päevaraamatust: “bemmi emmidega” rajal
Sellest, et kogemus on väärt esimesel võimalusel kordamist, annab aimu ajakirjaniku teadlik keelevääratus – “emm” on lugupidavalt “tema”, kirjutab Accelerista.com.
Sellest, et ma eestlaste bemmilembust ei mõista, olen ma ennegi rääkinud. Osalt on selles loomulikult süüdi ka see, et kõige vängemate margiesindajatega olen ma kokku sattunud väga vähe.
Esialgu püüdis selle fenomeni lahtimõtestamisel abikäe anda X3 M40i, nüüd aga visati mind pea ees otse hullusese ning saadeti uue M2-ga Auto24ringile mängima...
M2 – mis loom see on?
M2 on BMW M-perekonna pesamuna – pisike ja ilus kupee, mis on ühtlasi ka kõige odavam tee M-klubisse. Kas ta on selle tõttu ka kuidagi teistega võrreldes pehmom? Oh ei…
BMW ajab järjekindlalt oma ridakuusturbode… rida ning see on väga hea! Kuigi legendaarseimateks säärasteks mootoriteks pean mina siiski jaapanlaste omi, on BMW omade maine tihedalt kannul ning mis põhiline – neid tehakse ikka veel!
M2 aiste vahel on kolmeliitrine turboga ridakuus, mis annab välja 365 hobust ja overboost'iga kuni 500 Nm väänet, auto kaalub 1550 ja 1600 kg vahel.
Sprint sajani kestab käsikastiga 4,5 ja manumaadiga 4,3 sekundit. Tänu aktiivse klapiga väljalaskele ning pisukesele kütusesegumaagiale on mootorinoot väga iseloomulik ja mõnus ning lapsikuid kärakaid, plakse, popse ja praginaid saab kogu raha eest.
Väline kujustus on muskliline ja agressiivne ning peidab enda all veermikuosi veelgi kangemate M3 ning M4 šassii küljest. Tulemuseks on masin, mis on kahtlemata päris M – hoolimata puristide väidetest, et õige M ei saa ju ometi olla turbotatud...
Tutvume slaalomil
Esialgu proovin oma õnne parklasse üles seatud vigursõidurajal, kus slaalomid, erinevate nurkade all paiknevad väravad ja põdrapõige moodustavad umbes pooleminutilise terviku, mille käigus M2 käitumisest väike maitse suhu saada.
Üks rajasektsioon on kaetud pisikese tolmukihiga, mis lubab ka veidi ülejuhitavust. Rooli, asend paika ja proovima!
