Soome teadlased: Läänemerd kimbutav hapnikupuudus on enneolematult ränk

Läänemere rannikuvetes pole leidunud sedavõrd vähe hapnikku vähemalt viimased 1500 aastat, leiavad Soome ja Saksamaa teadlased. Töörühma hinnangul peitub põhjus põldude liigses väetamises ja linnadest merre voolavas solgis.

Toitaineterikas reovesi soodustab meres vetikate ajutist vohamist. Bakterid asuvad vetikaid pärast nende surma lagundama, kuid tarbivad seejuures suures koguses hapnikku. Nii ei leidu enam seda piisavalt meres elavate kalade ja teiste loomade jaoks. Selle tulemusel hakkab immitsema põhjasetetest merre täiendavaid toitaineid, mis soodustab omakorda veeõitsengut. Juba varasemast oli teada, et Läänemere põhjakihist on saanud selle tulemusel maailma suurima surnud tsooniga ökosüsteem.

Hiljuti ajakirjas Biogeosciences ilmunud töös keskendusid teadlased eesotsas Sami Jokineniga Turu ülikoolist mere põhjaosa rannikuvetele. Ajaloolise vaate saamiseks kogusid nad kaks nelja meetri pikkust puursüdamikku. Setetest otsiti nii pisiorganismide säilmeid kui ka analüüsiti neis leiduvate erinevate elementide suhtelist sisaldust ja osakeste läbimõõtu.

Tulemuste põhjal on mere hapnikusisaldus viimase 1500 aasta jooksul küll kõikunud, kuid langes püsivalt enneolematult madalale viimase saja aastaga. Umbes saja aasta eest hakkasid setete põhjal uuritud piirkondades kaduma lisaks teistele loomadele ka karbid ja rõngussid.

Loe pikemalt edasi ERR Novaatorist!