On aga üks aspekt nutitelefonide juures, kus innovatsioon jätkub, ja silmnähtava kiirusega. See on kaamera ja kõik, mis telefoniga pildistamisega seotud on. Mis selles vallas tulevik toob?

Viimase kümnendi jooksul on fotograafiavallas toimunud tootjate vahel mitmeid “rallisid”, mille käigus erinevate tehniliste näitajatega prooviti konkurentidele ära teha.

Esimene neist oli megapiksliralli, mille käigus iga tootja proovis oma telefoni sisse mahutada aina tihedamalt piksleid, proovides väita, et iga kord on pildistamiskogemus ja pildikvaliteet teistes parem.

Kui Nokia Lumia 1020 aastal 2013 välja tuli, markeeris see oma 41 megapiksliga lage - sealt kaugemale enam keegi naljalt pakkuma ei tule.

Ja väga ei tulnudki, kuna paari aastaga võtsid, pärast erinevaid katsetusi, mitmed tootjad kasutusele umbes 12-megapikslised sensorid, millega tundub, et on saavutatud kuldne kesktee.

Uuteks müügiargumentideks said portreerežiim ja mitme erineva kaamera kombinatsioonid. Apple lisas kaks tagumist kaamerat oma iPhone 6 Plusile, Samsung oma Note-seeriale ning mitmed teisedki tootjad proovisid erinevate objektiivide ja sensorite kombinatsioone.

Tänaseks on mitme-kaamera-süsteemid jõudnud juba tootjate tippmudelitest edasi kesk- ja heal juhul isegi odavklassi valikutesse. Seega ka see müügiargument on müügijuttudes muutumas aina triviaalsemaks.

Kuigi väiksemaid ületrumpamisi paberil toimub siiani tootjate vahel, tundub toimumas väike nihe. Osad tootjad nagu näiteks Samsung ja Apple liiguvad inertsist edasi, proovides riistvara veelgi paremaks muuta, täiustades sensoritehnoloogiat, proovides mahutada telefonidesse füüsiliselt suuremaid sensoreid või pakkudes laiemat ava, mis just pimedas pildistamisele kaasa aitab.

Samas tundub fotograafias uueks trendiks tõusmas just tarkvaralised arengud, mis peaksid suutma olemasolevast riistvarast parema pildi välja võluda. Peamine märksõna siin on tehisintellekt.

Tehisintellekt (levinud lühenditega AI või TI) on praegu tehnoloogiavallas pea sama kuum väljend kui 1980ndatel oli sõna “turbo”. Seda sõna kleebiti iga turbomootoriga auto külge nii suurelt kui suudeti, kuid samas lisati ka tolmuimejatele ja köögikombainidele, kus see tähendas lihtsalt tohutut kiirust, mitte reaalse turbo olemasolu.

Tänasel päeval, kui turboga autosid on liikluses oluliselt rohkem kasutusel kui tol ajal, ei näe sõna “turbo” enam kusagil. Tehisintellektiga tundub esmapilgul samamoodi olevat.

Samas võib tehisintellekt või masinõpe aga olla telefonikaamerate või üldse laiemalt fotograafia tulevik. Kõige kõvemini taob telefonide vallas AI-trummi kindlasti Huawei, kes on arendanud välja lausa uue protsessori, millel on AI-võimekus.

Seda kasutatakse pildil nähtava analüüsimisel ja reaalajas seadete muutmisel. Näiteks rohelisust pildistades keerab kaamera automaatselt rohelisi värve erksamaks või inimese näo tuvastamisel lülitub automaatselt sisse portreerežiim, et nägu taustast eraldada.

Seega suudab Huawei reaalajas analüüsida pildi sisu ja teha vastavalt otsuseid kasutaja eest seadete osas. Lisaks on Huawei otsustanud laialt levinud optilise pildistabilisaatori asemel kasutada elektroonilist stabilisaatorit, kus seesama tehisintellekt saab pikslitelt tulevat infot reaalajas analüüsides aru, kuidas pilti võimalikult stabiilsena hoida.

Lisaks Huaweile on oma kaamerale lisatarkust lisanud Google enda Pixel 2 ja Pixel 2 XL-i puhul.

Vastupidiselt Huaweile ei kasuta Google oma telefonis mitut kaamerat ega meeletul arvul megapiksleid, mida Huawei P20 Pro põhikaameral on lausa 40.

Google’i Pixel 2 omab vaid 12-megapikslist kaamerat ning kasutab algoritme ja masinõpet, et saavutada sarnaseid või isegi paremaid tulemusi kui teised oluliselt rohkema riistvaraga.

Näiteks suudab Pixel 2 analüüsida vaid ühe sensori infot nõnda, et tekitab isegi parema taustaudustamisefekti kui mõned konkurendid kahe kaameraga, kus informatsiooni analüüsimiseks on rohkem.

Selleks on Google oma algoritmidele ette söötnud miljoneid pilte, et need suudaksid edaspidi uutel piltidel olevat infot vastavalt analüüsida ja leida pildilt üles kujutised, mida teravana hoida.

Omast kogemusest võin öelda, et nii Huawei kui ka Google on tehisintellektiga kaamerate ehitamisel alles esimesi samme tegemas – Pixel 2 on kaamerana siiski pisut aeglane tänu kogu protsessimisele, mis taustal toimub, ja Huawei puhul kipub AI pilte liialt üle töötlema.

Samas tundub vähemalt telefonifotograafia tulevik peituvat tehisintellekti ja masinõppe arengus.

Riistvaraliselt pole telefonidel enam väga palju areneda – suuremaid sensoreid on keeruline väikestesse telefonidesse enam mahutada, ava suurusel tulevad füüsikaseadused vastu ning sensoritehnoloogias ei paista ka suuri arenguid toimuvat.

Samas aga töötasid USA Illinois' ülikooli teadlased välja tehisintellektil põhineva algoritmi, mis suudab praegu olemasolevate fotokaamerate RAW-failidest valmis töödelda parema kvaliteediga pildi kui ükski fototöötlusprogramm seda suudab.

See on küll alles eksperimentaalne lahendus, kuid näitab, et AI võib tõesti olla kogu fotograafia tulevik. Kas see tähendab, et fotograafia muutub tänu sellele lihtsamaks ja fotograafe enam üldse tarvis pole, näitab vaid aeg.