NASA läheb autosuuruse sondiga Päikest avastama

Varsti startiv Parkeri päikesesond läheb Päikesele lähemale kui ükski teine varasem uurimisvahend. Sond peaks Maalt välja lastama 4. augustil Cape Canaverali õhuväebaasist Floridas.

Kõigest autosuurune sond jõuab oma kaugeimas punktis Päikese pinnast umbes 6 miljoni kilomeetri kaugusele. Sellises kauguses peaks temperatuur olema umbes 1400 kraadi, mille eest sondi kaitseb 11,43 sentimeetri paksune süsinik-komposiit kilp. Oma seitsmeaastase missiooni vältel põrutab kosmosesond läbi Päikese atmosfääri 24 korda, minnes iga kord meie tähesüsteemi keskmele pisut lähemale.

Päikese vahetus ligiduses viibides uurib sond, kuidas energia ja kuumus liiguvad läbi suure tähe atmosfääri ning uurib, mis kiirendab päikesetuuli ja päikeseenergia osakesi. Nendel protsessidel on Maale suur mõju, kuid enamjaolt jäävad Päikesel toimuvad protsessid inimestele veel mõistmatuks.

Teadlased on otsinud Parkeri päikesesondi poolt lahendatavatele küsimustele vastuseid juba 60 aastat ning missiooni algmõte ulatub 1990ndasse aastasse. Sondi saatmise on võimalikuks teinud uued insenertehnilised lahendused, mis seda Päikese kuumuse eest kaitsevad.

Lisaks paljudele mõõtevahenditele kannab sond kaasas ka mälukaarti, millel sisalduvad 1,1 miljoni inimese nimed, fotod astrofüüsik Eugene Parkerist ning tema uurimus, mis käsitleb päikesetuulte olemasolu. Projektiga seotud teadlane Nicola Fox ütles: "On kohane, et üks inimeste loodud ekstreemne avastusprojekt kannab endaga kaasas kõigi nende inimeste nimesid, kes sellele pöialt hoiavad."

Tegemist on esimese NASA missiooniga, mis kannab inimese nime. Sond on nime saanud astrofüüsik Eugene Parkeri järgi. Parker oli esimene inimene, kes teoretiseeris päikesetuulte olemasolu üle.