Eesti Lairiba Arenduse SA juht: lähiajal jõuab kiire internet ka maapiirkondadesse

Kiiret internetti võimaldav lairibaühendus on muutumas järjest tähtsamaks. Seni on maapiirkondades olnud kvaliteetsele ühendusele ligipääs suhteliselt halb, kuid kaablite paigalduse tööd on käimas ja juba selle aasta lõpuks peaks ligi 98 protsenti majapidamistest asuma lähimast võrgu juurdepääsupunktist 1,5 km kaugusel. Lisaks on riik korraldamas konkursi, mille toel ühendatakse baasvõrk ja lõpptarbijad.

Euroopa Liidu 28 liikmesriigi seas on Eesti digiteerimise edusammude poolest kõrgel 9. kohal, kuuludes seega hästi toimivate riikide rühma. Kuigi mobiilse lairibaühenduse osas on Eestis olukord väga hea, siis püsivõrgu lairibaühenduse kättesaadavus võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on väike, ehkki just selles vallas on viimastel aastatel jõudsalt edusamme tehtud.

Osaliselt on selle põhjuseks maapiirkondade vähene kaetus, mis on Eesti suguse hajaasustusega piirkonna puhul mõneti paratamatu. Operaatorid pole huvitatud sellistesse piirkondadesse kulukaid lairibavõrke rajama ja seetõttu peab riik õla alla panema.

Eestis parandatakse püsivõrgu lairibaühenduse kättesaadavust projektiga EstWin, mille eesmärk on ehitada maapiirkondades 2018. aastaks välja 6000 km optilisi kaableid. Projekti lõppedes peaks 98 protsenti kõigist Eesti kodumajapidamistest, ettevõtetest ja asutustest asuma lähimast võrgu juurdepääsupunktist maksimaalselt 1,5 km kaugusel.

EstWin projektiga lõpptarbijaid ei liideta, see loob selleks vaid eeldused. Selleks, et lahendada nn viimase miili probleem on Tehnilise Järelevalve Asutus korraldanud konkursi, leidmaks ettevõte, kes hakkab riigi toetusel rajama kiireid internetiühendusi kodudesse, kus praegu teenus puudub või ei ole piisavalt kvaliteetne ning kuhu Eesti sideoperaatorid ei plaani investeerida lähima viie aasta jooksul. Toetuse suurus on 20 miljonit eurot ja toetuse saab ettevõte, kes suudab viia interneti võimalikult suure hulga inimesteni nn valgel alal. Võitja selgub sügisel ja see parandab võrduses muu Euroopaga oluliselt eestimaalaste kiire interneti ühendusi.

Kiire internetiga veel vähe liitunuid

Ülikiireks internetiks peetakse kiirusi 100 Mbit/s ja enam, kuid sellist kiirust kasutatakse Euroopas reaalselt veel üpriski vähe, sest tavatarbija saab hakkama madalamate kiirustega. See ei pruugi aga nii jääda kauaks, kuna tehnoloogiad, mis nõuavad kiiremat interneti, muutuvad tavatarbijale soodsamaks ja arenevad kiiresti.

Kui EL-is on keskmine kiirus 13 Mbit/s, siis liidrikoha hõivanud Lõuna-Koreas on see lausa 26,3 Mbit/s, Norras ning Rootsis umbes 20 Mbit/s. Lisaks Rootsile on EL-i liikmesriikidest maailma ja Euroopa parimate seas Soome, Holland ja Läti, kes edastavad oma tulemustega isegi USA-d. Eesti jääb keskmise internetiühenduse kiirusega 11 Mbit/s edetabeli tagumisse ossa, olles seega allpool EL-i keskmist.

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 raames on Eesti eesmärk tagada ülejärgmiseks aastaks kõigile elanikele kodune internetiühendus, mille kiirus on üle 30 Mbit/s, ja saavutada vähemalt 60 protsendil kodumajapidamiste liitumine kiirustel üle 100 Mbit/s. See on oluline, et oleksime kogu maailmas konkurentsivõimelised ja ajast ees.

Kuigi Eestis on kiire lairibaühenduse (vähemalt 30 Mbit/s) lepingute arv aastatega tasapisi kasvanud, jääb see ikka ELi keskmisele (37%) alla. Mõnevõrra on selle probleemi taustal tehnilised küsimused, kuid peaasjalikult lihtsalt vähene teadlikus, mis võimalusi kiire internet pakub ja kuidas sellest nii kodu- kui äritarbijad võidavad. Samuti on üheks põhjuseks soodne ja kogu Eestit hõlmav mobiilne internet, mis endiselt paljude inimeste vajadusi rahuldab. Riik peaks siinkohal koos sideoperaatoriga tegema märksa tõhusamat teavitustööd, et Eesti e-edulugu jätkuks ka järgmisel kümnendil.