Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Marie Underi sünnikodu oli punavõimule pinnuks silmas

Kuni 1984. aasta juulikuuni seisis Tallinnas Koidu ja Luise tänava nurgal madal vana puitmaja, kus 1883. aasta 27. märtsil sündis poetess Marie Under.

Tsaariajal kandis Koidu tänav Allemani uulitsa nime. Tänase aadressiga Koidu 46 maja jäi Kassisaba aguli piiridesse. Tegemist oli piirkonna ühe vanema puitmajaga, mis ehitati 1872. aastal. Veel tänagi on naabruses sama tüüpi maju säilinud. Luise tänav ulatus toona aga Toompuiesteelt Koidu tänava jooneni ehk praegune ühendus Tehnika tänavaga puudus.

Under on elanud Tallinnas mitmes kohas. Tema viimaseks koduks Eestis jäi Nõmmel Väikese Illimari tänav 12 asuv maja. 1944. aastal põgenes Marie Under koos Artur Adsoniga Rootsi, kus ta elas kuni oma elu lõpuni 1980. aasta 25. septembril. Kodumaalt lahkuma sunnitud poetessi sünnikodust kujunes aga üks rahvuslikku meelsuse näitamise kohti, seda eriti sügavatel stagnatsiooniaastatel. Nii hakati tooma Underi sünnipäevadel tema sünnimaja juurde lilli. Ka sel päeval, kui Under Stockholmis maeti, kattus Koidu 46 maja esine lillede ja küünaldega.

Luuletaja Viiu Härm on meenutanud Underi luulekogumikule kirjutatud saatesõnas: „Kui Stockholmis olid [Underi] matused, siis olime täpselt samal kellaajal Koidu tänava maja juures. Oli sügis. Seal puumajade vahel kasvas vanu suuri puid. Aiad lõhnasid õuntest. Toodi palju lilli. Panime neid elaniketa alumise korruse kinniste aknaluukide vahele. Ja luugihingede külge. Ja lihtsalt tänavale maha. Ning küünlad põlesid maja seina ääres kõnniteel.“

Toonastele partei- ja valitsustegelastele see muidugi ei meeldinud. KGB hoidis paigal silma peal. Tuli leida ettekääne maja lammutamiseks.

Rahvapärimuses on seostatud Underi maja lammutamist Luise tänava läbimurde rajamisega Koidu ja Villardi (toona Laari) tänava vahelisel alal. Kohalike elanike mälestuste järgi sai aga kõnealune läbimurre valmis juba 1982. aastal ehk kaks aastat enne Underi maja lammutamist. Ka ei jäänud Underi sünnikodu otseselt läbimurdele ette, vaid asus kohe selle ääres.

Kuna Underi maja taga paiknes aga toona Marati vabriku ladu, siis toodi tegelikult ettekäändeks lao laiendamise vajadus. Ja maja lammutati keset kuuma suve ööl vastu 3. juulit 1984, kui majal silma peal hoidnud kultuurirahvas linnast eemal oli. Selle otsuse taga oli kurikuulus Eestimaa Kommunistliku Partei keskkomitee ideoloogiasekretär Rein Ristlaan.

Pärast Eesti Vabariigi taastamist on liikunud pikalt idee tähistada sobival viisil Underi sünnikodu asukoht. Tänavu maikuus tehti talgute korras räämas kinnistu korda ning 8. juunil avati seal Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse ning Eesti kirjanike liidu initsiatiivil Marie Underi mälestuspink.
Artikli koostamisel on kasutatud www.kirjanikemuuseumid.ee ja Tallinna entsüklopeedia andmeid.
Järgmisel korral räägime Narva Peetri kiriku ajaloost.