Iidse surma asjaolud selginevad: arheoloogid leidsid eelmisel kuul Pompeist avastatud peata mehe kolju

Mai lõpus jõudis maailma uudistesse omapärane lugu: Pompeis toimuvatel väljakaevamistel ilmus maapõuest skelett, mille ülakeha oli jäänud 300-kilose kivikamaka alla. Kolmekümnendais eluaastais mehe koljut arheoloogid algul ei leidnudki, nüüd teatatakse aga, et see ilmus mõneti ootamatult päevavalgele.

Kirjutasime juhtumist ka Fortes. Teatavasti mattus Pompei mattus 79. aasta augusti lõpus vulkaanilise tuha alla, kui linnakesest kümne kilomeetri kaugusel asuv Vesuuv purskama hakkas. Vulkaanilise tuha kiht, mis linna enda alla mattis, oli 7–9 meetri paksune. Linn säilis tänu sellele puutumatuna ja on arheoloogidele olnud juba mitmendat sajandit väärtuslikuks allikaks vanarooma eluolu uurimisel.

Mais leitud hukkunu oli oletatavasti üritanud purskega kaasnenud lõõmpilve eest pageda. Oletati, et kivi, mis mehe ülakeha tabas, võis talle otsa kukkunuda näiteks purskega kaasas käinud maavärina tulemusel, aga selle võis arheoloogide arvates ta pihta heita ka tohutul kiirusel liikunud pilv ise.

Luude uurimisel selgus, et mehe sääreluu oli haigusest puretud, mis tähendab, et ilmselt oli tal raskusi liikumisega. Võimalik, et mees oli lausa liikumispuudega. Koljut ei leitudki ja seetõttu arvasid teadlased, et lendav kivi oli mehel pea õlgadelt minema viinud.

Nüüd aga leiti mehe kolju üles, teatab Pompei arheoloogiapark, ja see on heas seisukorras.

"Väljakaevamiste esimeses etapis näis meile, et mehe rindkere ülaosa ja kolju, mida me siis ei leidnud, olid mehel raske kivikamakaga küljest lõigatud: see algne hüpotees tõstatus kivi ja keha asukoha võrdlemisest," teatas Pompei arheoloogiapark. "Nüüd aga leidsime jätku-uuringute käigus kolju üles ja see asub ülejäänud kehast madalamal maapinnas."

Eeldatavasti on selle põhjuseks 19. sajandil kaevatud tunnelid, mille tõttu osa maapinda allapoole vajus. Langus võttis ülakeha ja kolju kaasa, ent kivi ja keha alaosa jäid algsesse asukohta.

Kuna kolju on terve, võib järeldada, et mees ei hukkunud siiski seetõttu, et talle kivikamakas otsa lendas või kukkus. Pigem tappis ta lõõmpilv - nii nimetatakse gaasidest ja tefrast (vulkaanilised setted) koosnevat vulkaani nõlva mööda alla liikuvat tulikuuma pilve, mille kiirus võib ulatuda mitmesaja kilomeetrini tunnis ja mille temperatuur või olla kuni 1000 °C.

Skeleti täismahus antropoloogiline analüüs on alles tulekul.