Juba varem oli teada, et sügaval Enceladuse jääkihi all peidab end umbes 10 kilomeetri sügavune ookean, samuti purskab Saturni kuult aeg-ajalt välja kuuma veeauru ja muid aineid. Ookeani takistavad jäätumast hüdrotermaalsed lõõrid, mis sellesse Enceladuse lõunapoolusel tekkivat geotermaalsoojust jagavad.
Taevakehalt on küll varem leitud ka lihtsamaid orgaanilisi ühendeid nagu näiteks metaan, kuid nüüdsed ühendid on palju keerulisemad, koosnedes kokku sadadest molekulidest. "Keerulisemad orgaanilised ühendid ei tähenda iseenesest, et tegemist on elamiskõlbulikku keskkonnaga," ütles taevakeha uurimisega tegelenud teadlastegrupi juht doktor Frank Postberg. "Küll aga on need hädavajalik eeldus eluks," ütles ta.
Maaväliste ookeanite keemilise koostise uurimisega tegelev doktor Christopher Glein lisas omalt poolt, et uued andmed näitavad, et kauge kuu on ainus teadaolev taevakeha, kus "meile teadaolevalt on kõik elu kujunemiseks vajalikud baasnõudmised täidetud." See tähendab, et hetkel on Enceladus kõige tõenäolisem teadaolev koht universumis, kus lisaks Maale elu leiduda võib.
Uus avastus põhineb Cassini-Huygensi nimelise kosmosesondi poolt kogutud andmetel, mis hävines 2017. aastal pärast seda, kui see juhiti hävitamiseks Saturni atmosfääri. Sondi hävimise kohta võid rohkem lugeda siit.
Uuringu tulemused avaldati teadusžurnaalis Nature.