Boeingi uus hüperhelikiirusel lendav lennuk vihiseks üle Atlandi vaid kahe tunniga
„Inimesed on tahtnud alati kiiremini liikuda ja asju kiiremini teha,“ ütles Boeingi ülehelikiirusvaldkonna juhtivteadlane Kevin Bowcutt NBC-le. „Kuid me ei suuda aega juurde tekitada, nii et sel on loomupäraselt kõrge väärtus.“
Uus, seni veel nimeta lennuk lendaks kiiremini nii kõigist tänapäevastest tava-reisilennukitest kui ka legendaarsest Concorde`ist, mis lendas üle Põhja-Atlandi aastail 1976-2003. Concorde`i tippkiirus oli Mach 2,04, mis tähendab, et sellega sai New Yorgist Londonisse lennata vähem kui nelja tunniga.
Peamine küsimus - millal?
Boeing esitles lennukiplaane sel nädalal USA-s Atlantas toimunud konverentsil, maalides oma uuest lennukist üsna erksavärvilise pildi, kirjutab NBC. Ettevõte teatas, et lennukit saaks kasutada nii tsiviil- kui sõjalennunduses. Aga – ja see on ikka üpris suur "aga" – taevasse võiks see tõusta alles 20-30 aasta pärast.
Ülehelikiirusest ja hüperhelikiirusest (see tähendab vähemalt viiekordset ülehelikiirust ehk Mach 5-t) kui normist on lennukitootjad unistanud juba 1950. aastatest. Kuid kui Concorde välja arvata, on ülehelikiirusel reisilend püüdmatuks eesmärgiks jäänud. Ja ka Concorde`i aeg sai kolm aastat pärast Pariisis 25. juulil 2000 toimunud traagilist õnnetust otsa.
Arizona ülikooli mehaanika- ja lennundusprofessor Stuart Craig (kes pole Boeinguga seotud), sõnas, et viimaste aastate arengud arvutivaldkonnas ja materjaliteaduses on nende kiiruste püüdmise märksa realistlikumaks teinud. Nii Boeingile kui ka teistele lennukitootjatele jääb siiski suureks küsimuseks see, kas reisijad on nõus ülehelikiirusel lennuga kaasnevaid oluliselt kallimaid reisipileteid soetama.
Ülehelipaugu mõju saab pehmendada
Ka Concorde`i lõpule aitasid kallid piletid (ja marsruutide nappus, mis oli põhjendatud sellega, et lennukit ei tahetud ülehelikiirusel liikumise tõttu tekkiva lööklaine ja sellega kaasneva nn ülehelipaugu pärast üle tiheasustusega alade lendama lasta) kaasa. „Inimesed lendasid Concorde`iga sellepärast, et see oli uudne – see ei muutnud maailma,“ ütles Boeingi arendusala asepresident Mike Sinnett. „Majandussituatsioon polnud õige.“
Nüüd on aga nii NASA kui muude teadusasutuste spetsialistid aga leidnud viise, kuidas ülehelipaugu mõjusid pehmendada.
Kuidas hüperhelikiirusel lennata oleks? Bowcutt ütles, et peaaegu nagu tavalise reisilennukiga, aga oleks ka mõned olulised erinevused. Esiteks vaade – kuna lennatakse 27-28 km kõrgusel, on aknast välja vaadates võimalik näha Maa kumerust ja enda pea kohal mustavat kosmost. Reis on ka väga sujuv, kuna nii kõrgel pole enam atmosfäärilist turbulentsi.
