Nimelt selgus, et mehed, kes kasvavad keerulisemates oludes, on tõenäoliselt hilisemas elus madalama testosteroonitasemega. Sellisteks oludeks on näiteks keskkonnad, kus esineb rohkem nakkushaiguseid.
Uuring käsitles bengali mehi, kes elasid Bangladeshis ja Ühendkuningriigis. Saareriigis kasvanud poistel olid oluliselt kõrgemad testosteroonitasemed, kui nendel bengalitel, kes olid üles kasvanud oma kodumaal. Ühendkuningriigis kasvanud katsealused kasvasid ka keskmiselt pikemaks ning jõudsid varem puberteediikka.
Uurijate sõnul on kõrgemad meessuguhormooni tasemed tingitud sellest, et keerulistes keskkondades suunavad isased energiavarud testosterooni tootmise pealt ellujäämisele kaasa aitavatesse süsteemidesse või nakkuste tõrjumisse. Samuti mängib teadlaste sõnul rolli inimese toit.
Uuringu peamine väärtus seisneb selles, et siiani on teadlased uskunud, et testosteroonitase oleneb pigem geneetilistest teguritest.
Kuna püsivalt kõrge testosteroonitase võib viia eesnäärme suurenemiseni ning vähi tekkeni, siis on teadlaste sõnul meeste kasvukeskkonna arvesse võtmine hea vahend, et paika panna riskirühmasid, kelle hulgas vähi ja teiste haiguste esinemine võib tõenäolisem olla.
See omakorda viib paremate ravitulemusteni ning väiksema haigestumisvõimaluseni. Uuringu läbi viinud teadlased on varem sarnaseid uuringuid läbi viinud ka naiste kohta - ka nende puhul on kasvukeskkonnal suur mõju hormoonidele, viljakusele ja vähkkasvajate tekkele.
