Näiteks on USA sõjavägi pööranud pilgu autonoomsete ja poolautonoomsete masinate arendamisele, täpselt nagu Uber ja teised isesõitvate autode arendajad tsiviilmaailmas. Loomulikult toimub arendus mõnevõrra teistsugustes tingimustes: kui Uberi ja teiste tsiviilvaldkonna isejuhtivate masinate väljatöötajate jaoks läheb kõige rohkem vaeva just turvalisusprobleemide lahendamiseks, siis sõjaväe puhul on kõrvalseisjate turvalisus pigem teisejärguline. Fookuses on ikkagi mobiilsus ja masinate efektiivsus.

ORCA (Off-Road Crew Augmentation) nime kandev süsteem võimaldab sõita suurtel kiirustel mööda kruusa-ja pinnasteid. Lahenduse keskmes on erilahendusega juhikokpit, mis näitab juhile optimaalseid liikumistrajektoore ja võimalusi. Juht võib siis masina soovitusi arvesse võtta või lasta masinal ise mööda soovitatud trajektoori sõita. Süsteemi on välja töötanud Carnegie Melloni Ülikooli Riiklik Robootikakeskus.

Lisaks tutvustasid sarnaseid süsteeme ka Raytheon ja Honeywell. Raytheoni sõiduk kasutab LiDARI-tehnoloogiat ja videokaameraid, et luua sõidukist ja selle ümbrusest kolmedimensiooniline kujutis. Sõiduki meeskond saab pilti kasutada, et masinat kontrollida.

Honeywell demonstreeris aga ilma akendeta masinat, mis sõjaväemasinale kohaselt on suurepärase maastikuläbivusega ning ei tohiks ühelgi pinnasel hätta jääda. Vaatamata sellele, et sõidukil pole aknaid, on sellel 360-kraadine nägemisväli. Masinas olev piloot näeb ümberkaudset pilti sõiduki sisemuses paiknevate ekraanide abil.

Veel üks lahe leiutis oli ratas, mis on võimeline vahetama kuju vastavalt vajadusele - teatud hetkedel oleks ratas tavalise ratta kujul, teatud hetkedel võtaks see aga roomiku kuju. See võimaldab masinatel liikuda teedel kiiremini, tegemata samal ajal järeleandmisi maastikuläbivuse kohapealt.

Vaata kõiki tutvustatud süsteeme videost!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena